Lokatiivsed eesõnad näitavad asukohta ruumis, pinnal, joonel jne. Mitmed neist on kasutusel ka ajalises tähenduses, sest sageli kujutletakse aega joonena. Ka muid abstraktseid ideid näidatakse nagu asukohti. Mõnedel lokatiivsetel eesõnadel on koha tähendus algne põhitähendus, kuigi muudes tähendustes kasutamine võib olla praktikas sagedasem.

antaŭ

Ees. Asukoht sellel pool, mis on kõneleja suhtes kõige lähemal, või sellel küljel, mis on kõige tähtsam, peamine: Antaŭ la domo staras arbo. (Maja ees seisab puu.) Inimese või looma eespool on see kuspool on nägu ja silmad: Li haltis antaŭ ŝi. (Ta jäi seisma tema ette.)

Järgnevuse asukoht: koht, millele järgneb teine: Mi iras antaŭ vi. (Ma lähen sinu ees.)

Aeg, mis on varajasem teisest ajast: Antaŭ tri tagoj mi vizitis vian kuzon. (kolme päeva eest ma külastasin su nõbu.)

malantaŭ

Taga. Asukoht sellel pool, mis on esipoole vastaskülg: Li estis kaŝita malantaŭ kurteno. (Ta oli peidetud kardina taha.) Tuj malantaŭ si ŝi aŭdis viran voĉon. (Kohe enda taga kuulis ta mehehäält.)

apud

Kõrval. Asukoht millegi kõrval. Tavaliselt on jutt paremast või vasakust poolest (mitte asukohtadest ees või taga): Apud la skribotablo estis paperkorbo. (Kirjutuslaua kõrval oli paberikorv.) Li staris tutan horon apud la fenestro. (Ta seisis terve päeva akna juures/ kõrval.)

ĉe

Juures. Asukoht väga lähedal (puudutades või mitte puudutades). Eessõna ĉe tähendus varieerub kontekstist lähtuvalt. Sageli näitab eessõna ĉe lihtsalt kohta üldiselt, ilma täpsustamata täpset asukohta: Ĉe la angulo de la strato ŝi haltis. (Tänavanurgal ta peatus.) La gastoj tranoktos ĉe mi (= en mia hejmo). (Külalised ööbivad minu juures.)(=minu kodus.)

Ajaline lähedus: Ĉe la komenco de la tagiĝo la arbaro aperis bele kovrita de prujno. (Päikesetõusu läheduses (koidikul) kattus mets kaunilt härmatisega.)

ĉirkaŭ

Ümber. Arukoht millegi igas küljes. La rabistoj sidis en rondo ĉirkaŭ la fajro. (Röövlid istusid ringis tule ümber.)

Umbes, paiku. Ligilähedane ajahetk. Ĉirkaŭ la mateno la ventego finiĝis. (Hommiku paiku tuul vaibus.)

ekster

Väljaspool. Asukoht millestki väljas, selle väliskülje juures: Mi staras ekster la domo, kaj li estas interne. (Ma seisan majast väljas ja tema on sees.)

en

Sees. Asukoht millegi seespool: En la ĉambro estis tri virinoj. Toas oli kolm naist.

Peal. Koht, mida vaadatakse nagu ruumi, kuigi tegelikult on tegu pinnaga: La rusoj loĝas en Rusujo. (Venelased elavad Venemaal.)

Ajal. Ajaperiood, mida vaadatakse nagu ruumi, mille sees miski toimub. Ajaperioodi "sisemus" on ajavahemik selle ajaperioodi alguse ja lõpu vahel: En la tago ni vidas la helan sunon, kaj en la nokto ni vidas la palan lunon kaj la belajn stelojn. (Päeval me näeme heledat päikest ja öösel näeme kahvatut kuud ja kauneid tähti.)

inter

Vahel. Asukoht, mille külgedel on kaks või rohkem muid asju: Sur la kameno inter du potoj staras fera kaldrono. (Kivi peal, kahe poti vahel seisab rauast katel.) Ni vojaĝis inter Pekino kaj Ŝanhajo. (Me reisisime Pekingi ja Shanghai vahel.) Estas granda diferenco inter li kaj mi. (Tema ja minu vahel on suur erinevus.)

Valikuvõimalus kahe või enama vahel: Ni elektis inter Ĉina restoracio kaj Itala restoracio. (Me valisime hiina ja itaalia restorani vahel.)

Hulgas, seas. Kuulimine gruppi: Inter miaj amikoj estas multaj Sud-Amerikanoj. (Mu sõprade seas on mitmeid lõuna-ameeriklasi.)

Ebatäpne ajahetk pärast mingit aega ja enne mingit teist aega: Estis inter la sepa kaj oka horoj vespere. (Kell oli õhtul seitsme ja kaheksa vahel.)

kontraŭ

Vastu, vastas. Millegi asukoht, mille esikülg on suunetud millegi teise poole, eriti selle teise esikülje poole. Kaks asja on seega oma esikülgedega suunatud üksteise poole, kusjuures nende vahele jääb teatud ruum: La reĝo sidis sur sia reĝa trono kontraŭ la enirejo de la domo. (Kuningas istus oma troonil maja sissekäigu vastas.)

Poole. Miski, mille suunas miski liigub oma esiküljega suunatuna tolle poole (tolle esikülje poole): Ili promenis man-en-mane kontraŭ la leviĝanta suno. (Nad jalutasid käsi-käes tõusva päikese poole.)

Vaenulikkus, ebasoosiv, negatiivsus jms.: Mi ne devas agi kontraŭ mia konscienco. (Ma ei või oma südametunnistuse vastu tegutseda.)

Miski, mida antakse või saadakse vahetuseks, vastukaubaks: Ili donas konsilojn kontraŭ kontanta pago. (Nad annavad nõu sularaha makse vastu.)

post

Pärast. Aeg, mis on hilisem mingist teisest ajast: Post tri monatoj ili geedziĝos. (Kolme kuu pärast nad abielluvad.)

Järel. Asukoht, mis järgneb millelegi: Ili staris en vico unu post la alia. (Nad seisid reas üksteise järel.)

Taga. Millegi tagakülje lähedal: Ŝi aŭdis post si brueton. (Ta kuulis enda taga häälitsust.) Nüüd kasutatakse selles tähenduses rohkem eessõna malantaŭ.

preter

Mööda. Asukoht, mille külje lähedalt toimub liikumine. Tavaliselt see liikumine jätkub sellest asukohast eemale: Li pasis preter mi sen saluto. (Ta läks minust mööda ilma tervitamata.)

sub

All. Asukoht, mis on madalamal kui miski, mis on enam-vähem selle kohal. Sub tähendab kõige sagedamini "malsuper" (mitte ülal). Siis see, mis on all tavaliselt ei puuduta seda, mis on ülal: Ĝi kuŝas sub la tablo. (See lamas laua all.) Vahel tähendab eessõna sub hoopis "malsur" (mitte peal). Sellel puhul alumine asi puudutab seda, mis on ülal: Sekaj folioj krakis sub liaj piedoj. (Kuivad lehed pragisesid tema jalge all.)

Asukoht, mis on kaetud millegi muuga, sõltumata, kas see on kõrgemal: Ŝi portas la libron sub la brako. (Ta kannab raamatut kaenla all.)

super

Kohal, üle. Asukoht, mis on kõrgemal kui miski, mis asub enam-vähem selle all. Nende kahe koha vahel on tavaliselt ruumi ja seetõttu ei ole kokkupuudet: Super ni briletas la steloj. (Meie kohal säravad tähed.) Vahel on siiski ka kokkupuude, aga nii vähetähtis, et seda ei arvestata: Super la tero sin trovas aero. (Maa kohal leidub õhku.) Kui kokkupuude on oluline, tuleb kasutada eesõna sur.

Katmine ilma eristamata kõrgust või puudutust: Ŝiaj longaj blondaj haroj pendis super ŝia nuko. (Tema pikad blondid juuksed katsid tema kukalt.)

sur

Peal. Asukoht, millegi pinna peal. Tavaliselt on juttu toetumisest, surumisest, puudutades katmisest või muust olulisest vastu puutumisest. Enamasti eessõna sur näitab puudutuse asukohta puudutavast pinnast ülalpool: Sur la tero kuŝas ŝtono. (Maa peal lebab kivi.) Aga eesõna sur võib näidata ka asukohta pinna vastas, ilma eristamata kumb on kõrgemal: Meze sur la muro pendis portreto. (Keskel seina peal rippus portree.)

tra

Läbi. Asukoht, mille sees toimub liikumine. Liikumine algab enne, läheb läbi ja jätkub pärast. Liikumine võib ka alata asukoha ääres ja jätkuda teise ääreni. Liikumine võib jätkuda pärast asukoha läbimist, või jääda sellesse ilma edasi minemata, vastavalt kontekstile: Tra la fenestro la vaporo iras sur la korton. (Läbi akna läheb aur õue peale.) La akvo fluas tra tubo. (Veri voolab läbi toru.) Sageli siiski ei ole liikumine kindlalt fikseeritud ühest äärest teise, vaid ebamäärasest kohast teise kohta: La soldatoj kondukis la arestitojn tra la stratoj. (Sõdurid juhtisid arreteerituid läbi tänavate.)

Jooksul, kestel. Kogu aja jooksul alates selle algusest kuni lõpuni: Ili festis tra la tuta nokto. (Nad pidutsesid kogu öö.)

trans

Teisel pool, üle. Asukoht tähendusega "sellest teisel pool". Eessõna trans kasutatakse siis, kui on vaja minna üle vastava asja, selleks et jõuda sellest teisele poole: Li loĝas trans la strato. (Ta elab üle tänava.)

maltrans

Siinpool. Asukoht "sellest siinpool". Eessõna maltrans kasutatakse üliharva. Tavalisem on kasutada väljendit ĉi-flanke de (selle siinpool küljes): Prefere restu maltrans la rivero. = Prefere restu ĉi-flanke de la rivero. (a võiksid jääda siiapoole jõge.)

Sageli kasutatakse lokatiivseid eessõnu koos suunda näitava N-lõpuga, et näidata liikumist vastavasse kohta.