Mis on esperanto?

See on keel, mis on väga sobiv rahvusvaheliseks suhtlemiseks.

"Esperanto mõte on: neutraalse keele abil kaotada rahvustevahelised tõkked ja näidata teist inimest, kui oma venda."

L.L.Zamenhof, 1912

Keele rajas Ludwig Lazar Zamenhof, kes lõi Euroopa keelte baasil grammatika, kus on võimalikult vähe erandeid. Sõnavara põhineb peamiselt romaani keeltel, kuigi on ka saksa ja teiste keelte sõnu. Uus keel, esimene õpik, mis ilmus 1887, tõmbas ligi rääkijaid ja algas normaalne keele arengu protsess nende seas, kes kasutasid seda paljudel aladel ja lõid kultuuri, mis on selle keelega seotud. Kaks aastakümmet hiljem olid sündinud esimesed lapsed, kes rääkisid vanematega esperanto keelt, nemad olid esimesed, kellele see keel oli emakeel. Sellepärast võib öelda, et see keel loodi rahvusvahelise suhtlemise eesmärgil, hiljem aga muutus kreoolkeeleks ja on praegu esperanto keele rääkijate diasporaa keel.

Esperanto keel loodi indoeuroopa keelte baasil, kuid pidi olema lihtsalt õpitav. Seepärast on grammatika aglutineeriv, mis on iseloomulik turgi ja soome-ugri keeltele, ja keel sügavamal tasandil isoleeriv nagu mandariini hiina ja vietnami keel. See tähendab, et morfeeme saab kasutada nagu iseseisvaid sõnu. Keelel on absoluutselt reeglipärane grammatika ja see lubab luua suure hulga sõnu, liites sõnajuurele afikseid, mida on ligi nelikümmend (näiteks juurest san- (terve) on võimalik luua selliseid sõnu: malsana (“haige”), malsanulo (“haige inimene”), gemalsanuloj (“mõlemast soost haiged inimesed”), malsanulejo (“haigla”), sanigilo (“meditsiin”), saniĝinto (“paranenud isik”), sanigejo (“koht, kus ravitakse”), malsaneto (“tühine tõbi”), malsanego (“kaugelearenenud haigus”), malsanegulo (“väga haige isik”), sanstato (“tervislik seisund”), sansento (“tervise tunne”), sanlimo (“tervise limiit”), malsankaŭzanto (“patogeen”), kontraŭmalsanterapio (“teraapia haiguste vastu”)…). Kõne peamistel osadel (nimisõnad, tegusõnad, adjektiivid ja adverbid) on kindlad lõpud, mis on neile iseloomulikud. Reeglipärasus muudab selle õppimise väga lihtsaks ja selle suur võime luua uusi sõnu teeb sellest ühe produktiivsema keele potentsiaalselt piiramatu sõnade arvuga. See suudab väljendada kõiki uusi ideid. Näiteks on võimalik kirjutada romaan väljamõeldud lauakujulistest marslastest ja nimetada neid (“laud”) tablo , tablino (“naissoost laud”), tablido (“laua järeltulija”)… Võime ette kujutada tagurpidi kõndivat inimest ( inversmarŝanto , “tagurpidi kõndija”), dogmatismiravimit ( maldogmigilo , “dogmatismitustaja”) jne.

Tähtsad Esperanto keelele iseloomulikud omadused

Esperanto keele põhiidee on toetada erinevate rahvaste ja kultuuride inimeste omavahelist leplikkust ja austust. Suhtlemine on ju vastastikuse mõistmise oluline osa ja kui suhtlus toimub neutraalses keeles, võib see aidata kaasa tundele, et 'kohtutakse' võrdsetel alustel ja vastastikuse austusega.

Rahvusvaheline

Esperanto keel on peamiselt kasulik erinevast rahvusest inimeste suhtlemisvahendina, kui neil pole sama emakeel.

Neutraalne

See keel ei kuulu ühelegi rahvale või maale ja toimib seetõttu neutraalse keelena.

Võrdsustav

Kui kasutatakse Esperanto keelt, siis tuntakse ennast keelelisest vaatepunktist vaadates võrdsematena, võrreldes olukorraga, kus inglise keelt räägitakse inimesega, kelle emakeel on inglise keel.

Suhteliselt lihtne

Tänu oma struktuurile ja ülesehitusele on Esperanto keelt kordades lihtsam õppida kui mistahes võõrast rahvuskeelt.

Elav

Esperanto keel areneb ja elab samamoodi nagu loomulikud keeled ja selle abil on võimalik väljendada kõige erinevamaid inimmõtlemise ja tunnete aspekte.

õiglane

Igaüks, kes õpib Esperanto keelt, võib saavutada keele valdamises kõrge taseme ja seejärel, keelelisest vaatepunktist lähtuvalt, suhelda teistega võrdsel tasemel, sõltumata keeletaustast.

Ajalugu

1878

Luuakse esperanto keele esimene primitiivne versioon, mida Zamenhof nimetas Lingwe Uniwersala. Siiski erineb see märkimisväärselt tänapäeva esperanto keelest.
1887

Zamenhof avaldab oma naise abiga raamatu Unua Libro, mis tutvustab tänapäeva esperanto keelt.

Wikimedia Commons
1889

Nürnbergis antakse välja esimene esperantokeelne ajakiri La Esperantisto ja luuakse esimene esperanto keele klubi.

Wikimedia Commons
1905

Boulogne-sur-Meris peetakse esimene Universala Kongreso (maailmakongress) 688 osavõtjaga.
Avaldatakse Fundamento de Esperanto.
1908

Asutatakse Ülemaailmne Esperantoliit, Universala Esperanto-Asocio.
1954

UNESCO seab sisse konsultatiivsed suhted Ülemaailmse Esperantoliiduga. Esimene UNESCO resolutsioon.
1985

Teine UNESCO resolutsioon. UNESCO julgustab liikmesriike võtma esperanto keelt koolide õppekavva.
1987

6000 esperantisti võtavad osa 72. Universala Kongreso´st Varssavis, et tähistada esperanto keele sajandat aastapäeva.
2002

Tuleb välja lernu! - suurim esperanto keele õppimise tasuta veebileht.
2008

Wikipedia - suurima online entsüklopeedia esperantokeelne versioon jõudis 100 000 artiklini.
2009

Rahvusvahelisi esperanto keele eksameid on võimalik sooritada kolmel tasemel (B1, B2, C1) ja hinnatakse nelja põhioskust: loetu ja kuulatu mõistmist ning kirjalikku ja suulist suhtlemist, vastavuses Euroopa keeleõppe raamdokumendiga.
2012

Google Translate lisas 64. keelena esperanto keele.
2015

Keeleõppeprogramm Duolingo avaldas Esperanto keele kursuse inglise keele rääkijatele.
2016

Ilmus internetilehekülje lernu! uus versioon.

Esperanto keel on...

Osa 1

Esperanto keel on keel, mis sobib kõigeks.
Osa 2

Esperanto keel on paljude omadustega.
Osa 3

Esperanto keelt kasutatakse väga mitmel moel.
Osa 4a

Esperanto keelt on võimali õppida ja see on väärt õppimist.
Osa 4b

Esperanto keelt on võimali õppida ja see on väärt õppimist.
Osa 5

Esperanto keelel on kirju kasutajaskond, koos organisatsioonide ja üritustega.
Osa 6

Esperanto on tuleviku keel.

Grammatika

Tähestik

See on esperanto tähestik. Iga täht kõlab alati ühesugusena ja õigekiri on täiesti korrapärane. Häälduse kuulamiseks klõpsake näidetel!

Aa ami armastama
Bb bela ilus
Cc celo sihtmärk
Ĉĉ ĉokolado šokolaad
Dd doni andma
Ee egala võrdne
Ff facila lihtne
Gg granda suur
Ĝĝ ĝui nautima
Hh horo tund
Ĥĥ ĥoro koor
Ii infano laps
Jj juna noor
Ĵĵ ĵurnalo ajaleht
Kk kafo kohv
Ll lando maa
Mm maro meri
Nn nokto öö
Oo oro kuld
Pp paco rahu
Rr rapida kiire
Ss salti hüppama
Ŝŝ ŝipo laev
Tt tago päev
Uu urbo linn
Ŭŭ aŭto auto
Vv vivo elu
Zz zebro zebra

Nimisõnad

Kõigil nimisõnadel on Esperanto keeles -o lõpp. (Nimisõnad on nähtuste ja asjade nimed.)

domo maja
libro raamat

Mitmus

Mitmuse moodustamiseks lisa -j:

domoj majad
libroj raamatud

Objekt ehk sihitis

Esperanto keeles näitame objekti ehk lause sihitist, lisades -n. See võimaldab meil muuta lauseosade järjekorda tähendust muutmata. (Sihitis ehk objekt on lauseliige, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud või mis on tegevuse tulemuseks.)