Esperanto kui õpilaste mitmekeelsuse kiirendi

Suunised õpetajatele

Sissejuhatus

MLA (Multilingualism Accelerator) on sissejuhatav vahend võõrkeelte õppimiseks ja õppimise kiirendamiseks. Esperanto keele alused on tehtud plaanipäraselt (plaankeel) ja tal on korrapärane grammatika. Tüvisõnade ja liidete abil tekib lihtne sõnamoodustussüsteem. Ühe õppeaasta jooksul, peale 60 õpetamistunni ja elektroonilise kodutöö läbimist, on võimalik omada esperanto keele miinimum. Õpilased suudavad rääkida ja lugeda.

Kursuse jooksul õpitakse mänguliselt keele põhitõdesid. Õpetatakse grammatilisi mõisteid nagu mitmus, käänded (nimetav ja akusatiiv). Näidatakse lause moodustamise viise ja võimalusi tüvisõna ning liidete abil luua uusi sõnu. Õpilased saavad selge ettekujutuse keele universaalsest ülesehitusest, seda nimetatakse metalingvistilisteks teadmisteks.

Pärast kahetunnist õpetamist saavad õpilased aru, et kõigil nimisõnadel on lõpp -O ja oleviku verbidel on lõpp -AS. Kui nad mõistavad, et selle teadmisega ja kahekümne sõna tundmise abil saavad nad ise lauseid koostada, annab see neile olulise metakeelse teadmise. See aitab neil paremini mõista oma emakeele ja õpitavate võõrkeelte grammatikat. Juba teisel õppetunnil saavad nad 4 ümbrikku, mis sisaldavad värvilistel kaartidel 3 sõnaliiki ja sõnu 4 lauserolli jaoks. Pannes juhuslikult esitatud sõnad samasse järjekorda - kõigepealt punane, siis kollane ja roheline ja saavad õpilased moodustada vajalikud laused

Õppematerjal rakendab teaduslikku lähenemist, mis järgib grammatika ja sõnakasutuse sagedust.

Juba 1979 aastal, esperanto keelsete perekondade rahvusvahelisel kohtumisel Luzernis (Šveitsis) tehti huvitav uuring morfeemide loendamise kohta nende laste igapäevases kõnes, kes räägivad esperanto keelt paralleelselt selle riigi riigikeelega, kus nad elavad ja/või nende vanemate keeltes. Seejärel registreeriti Luzernis 60 000 sõna ja jagati morfeemideks. Ainult esperanto keeles on võimalik kõik sõnad täielikult jagada selgete morfeemide järgi. Morfeemid nummerdati arvutisse ja sorteeriti sageduse järgi. Saadud tulemused olid murrangulised: kogu korpuses oli ainult 1500 erinevat morfeemi, mille hulgas esimesed 467 hõlmasid 95% kogu korpusest (tekst) ja kõige tavalisemad 250 morfeemi hõlmasid umbes 80% kogu korpusest. Mõni aasta tagasi nummerdati võrgutekste, mis sisaldasid 10 miljonit sõna. Vestluskeeles kõige levinumate morfeemide protsent oli väga sarnane. Erinevus esimesest, vanemast uurimusest oli vaid selles, et vana (Luzerni) uurimus sisaldas rohkem lastega vestlemise morfeeme.

Kõige levinumate morfeemide põhjal loodi esperanto õpik nn Zagrebi meetod, mille järgi saab esperantot õppida neljakümnes keeles.

Mitmekeelsuse õppekiirendi (MLA) põhineb kõnekeeles morfeemi kasutamise sageduse uuringutel. Umbes 300 morfeemi põhjal koostatakse didaktilised materjalid, millega lapsed harjutavad keele ja grammatika kasutamist, luues algusest peale ise lauseid, selle asemel et õppida valmis fraase. Kuna suure hulga morfeemide päheõppimine on iga keele õppimisel üks olulisemaid probleeme on MLA eesmärk minimeerida õpitavate morfeemide arvu, mis võimaldab õppijatel sellest hoolimata koostada lauseid ja omandada suhtlemisoskusi. Seetõttu on eriti oluline, et õppematerjalides sätestamata morfeeme ei lisataks õpetamise ajal spontaanselt.

Projekti idee oli, et MLA õpetaks olemasolevaid võõrkeelte õpetajaid ainult juhendi ja didaktiliste materjalide abil nende keeles ilma esperanto keelt õppimata. Õppematerjal sisaldab minimaalselt esperanto keelt, mida võõrkeeltega kogenud õpetajad saavad õppida õpilastega paralleelselt ja õppetundide ettevalmistamisel.

Kolme kooli eksperimentaalsed kursused näitasid valitud lähenemise edukust. Laste, õpetajate ja vanemate küsimustike vastused näitasid kõigi entusiasmi MLA õppimise vastu. Lastele meeldis kursus (2 tundi nädalas) väga ja õpetajatele ei olnud see mitte ainult huvitav, vaid nägid ka selle kasulikkust. Kooliaasta lõpus tehtud kahe testi abil hinnati emakeeleliste grammatiliste põhimõistete ja õpilaste metallikeeleliste teadmiste äratundmist. Testid täitsid nii esperanto keelt õppinud õpilased kui ka üks sama suur õpilaste võrdlusgrupp, kes seda ei õppinud. Selgus, et MLA-d õppinud lapsed olid palju edukamad kui need, kes MLA-d ei õppinud.

Seetõttu on MLA väga kasulik sissejuhatuseks võõrkeeltesse, see kiirendab üldist võõrkeelte õppimist. Võimaldab paremini mõista ka oma emakeele struktuuri ja grammatikat. Tuginedes 1990 aastate uuringutele, eeldame, et järgmise võõrkeele õppimine võiks 2-aastase õppimise järel kiireneda umbes 25–30%. Isegi hiljem kiireneb võõrkeelte oskuste omandamine MLA õppijate seas enam võrreldes nendega, kes pole MLA-d õppinud.

MLA eesmärk on muu hulgas ergutada aktiivset keelekasutust. Seetõttu oleks ideaalne, kui klassid, kus õpitakse MLA-d juba pärast teist kursust (10 topeltõppetundi), suhtleksid teiste riikide klassidega, kellega nad saaksid elektrooniliste vahendite kaudu kirjavahetust pidada või vestelda. Eriti hea oleks kursuse lõpus korraldada lähimate rühmade rahvusvaheline kohtumine.

Lõpuks on siin mõned näited sellise õppimise propedeutilisest funktsioonist. Mõistagi toimub mõnes keeles samade või sarnaste sõnade otsene edasiandmine. Kui õpilased õpivad näiteks saksa keelt teise keelena, leiavad nad esperanto keelest palju sama päritoluga sõnu, näiteks LERNI, IN, NUR, DANKI, HAVI jne. Kuid otsesest ülekandest olulisem on varjatud ülekanne, mis tähendab mõistete mõistmist nagu tegusõna ajad, modaalsus jms. Varjatud ülekanne tuleneb asjaolust, et teise keele õppimise käigus omandatakse metalingvistilised teadmised ehk teadmised keelte üldisest struktuurist. Kas nendest teadmistest on kasu või mitte, sõltub sissejuhatava keelena kasutatavast keelest. Indoeuroopa keeltest parima ülemineku annab esperanto keele õppimine.

Mida peate teadma MLA õpetamiseks?

Mis on mitmekeelsuse kiirendi?

MLA on didaktiline vahend, mis aitab võõrkeeli õppida. Seda on lihtne kasutada koolides ja mujal ning selle kasutamist toetab veebisait https://lernu.net./instruado?lang=et. Didaktiline materjal sisaldab kuut õppetükki ja 60 õppetundi. Kordamiseks ja/või testimiseks on planeeritud veel 4 õppetundi.

Miks ja kuidas aitab esperanto õppimine kaasa teiste võõrkeelte õppimisele?

Esperanto keele õppimine on suhteliselt lihtne.: Esperanto on plaankeel, mis tähendab, et selle autor, poola arst Zamenhof, lõi selle plaanipäraselt - nii nagu maju ehitatakse plaanipäraselt. Zamenhof mõtles väga hoolikalt esperanto moodustavatele elementidele, et seda oleks võimalikult lihtne õppida. Alusena kasutas ta romaani, germaani ja slaavi keelt. Ta lõi esperanto nii, et see oleks ilma erandlike grammatiliste vormide ja muude eranditeta, mis raskendavad võõrkeelte õppimist.
Õpilased tunnevad esperanto keeles ära, seda teadvustamata, oma keele elemendid.: Kuna esperanto põhineb erinevatel romaani, germaani ja slaavi keeltel, siis seda keelt õppivad õpilased sisenevad keeleteadmiste valdkonda, kas sõnade (juured ja lõpud) või grammatikareeglite sarnasuse tõttu.
Esperanto kuulub käänekeelte hulka.: Enamik grammatikareegleid on sarnased õpilaste emakeeltega. See aitab neil grammatikareegleid ära tunda ja alateadlikult õppida.
Uute keelte õppimisel on iga järgneva keele õppimine lihtsam.: Selle põhjuseks on keeleõppe strateegiate ülekandmine ühest keelest teise. Ühendades alateadlikult sõnu ja grammatikareegleid on see õppeprotsess meile juba tuttav.
(https://www.psychologytoday.com/intl/blog/life-bilingual/201506/can-second-language-help-you-learn-third).
MLA ehitab silla keeleõppe ja individuaalsete hoiakute vahel. See järgib Euroopa keelepoliitikat ja ka vanemate ootusi.

Kuidas on MLA seotud Euroopa Liidu keelepoliitikaga ja vanemate ootustega?

Seoses globaliseerumise ja suurema liikumisvabadusega, ootavad lapsevanemad ELi keelepoliitikaga kooskõlas olevat keeleõppe strateegiat.
(https://ec.europa.eu/education/policies/multilingualism/about-multilingualism-policy_en)
Üldiselt vanemad toetavad laste varajast võõrkeelte õppimist. Lapsed kasutavad võõrkeelte õppimiseks samu strateegiaid, mida nad kasutavad emakeele õppimiseks. Lisaks suudavad nad kiiresti sõnu meelde jätta.

Miks kasutada MLA-d umbes üheksa-aastaste õpilastega?

Umbes üheksa- ja kümneaastaselt hakkavad lapsed keeli omandama teistmoodi. Neil areneb analüütiline keele õppimine, mis tähendab, et nad saavad aru grammatikast ja metakeelelisest lähenemisest. Niisiis, kuidas MLA meid siin aitab?

MLA aitab üle minna keelte omastamise analüütilisele viisile. Selles vanuses ja veidi varem, tuvastades ja õppides morfeeme, mis on äratuntavad ja põhinevad ülalnimetatud Euroopa keeltel, loob MLA aluse metakeelelistele teadmistele. Vajaliku baasi loomiseks mängib olulist rolli meetod, mille abil me esperantot õpetame.

Kuidas saaksime kaasata MLAd kooli keelepoliitikasse?

MLA pakub õpetajatele ennekõike abi võõrkeelte oskuste vahendamisel ning aitab üles ehitada kooli keelepoliitikat. MLA abil on võimalik väljaarendada koolis võõrkeelte pakkumine ja tagada õige õppimise järgnevus.

Mida koolid MLA-st võidavad?

MLA kasutamine eeldab koolides meeskonnatööd. See nõuab, et me kaasame MLA mõtestatult kooli keelepoliitikasse ja kooliainetesse. Peame määrama õpetajad, kellest saavad MLA-juhid. Koolile antakse vahend EL keeleõppe eesmärgi saavutamiseks, see tagab, et igas koolis on vähemalt kahte võõrkeelt õppiv laps.

Kuidas MLA-d siduda kooliga?

MLA võimaldab mitme kooli koostööd ning kooli koostööd vanematega. See pakub üksikute rühmade, näiteks vanemate või vanavanemate kaasamist. MLA aitab kaasa kohaliku keele ja koolipoliitika kujundamisele.

Huvitav on ka koolide piiriülese ühendamise võimalus, kuna MLA võimaldab õpilastel kohtuda eakaaslastega samal keeletasemel. Selle tööriista abil saavad koolid ühenduda ka veebis või korraldada vahetusvõimalusi, mis võimaldab õpilastel keelt reaalses olukorras kasutada.

Millised oskused peaksid olema õpetajal, kes kasutab MLA-d?

Esperanto keeleoskus EI OLE õpetajale hädavajalik. MLA on kavandatud nii, et iga õpetaja, kes regulaarselt õppetööks valmistub, saaks MLA-d asjatundlikult kasutada. See eelis on võimalik tänu MLA spiraalsele plaanile, mis viib lihtsast keerulisemani, ja tänu sellele, et esperanto põhineb romaani, germaani ja slaavi keeltel.

Soovitatav on, et MLA õpetaja oleks mõne võõrkeele või laste esimese keele õpetaja, sest keeleeksperdil on lihtsam mõista MLA kasutamist. Lisaks avab see keelevaheliste võrdluste võimaluse, millest saavad kasu ka võõrkeeleõpetajad.

Võõrkeeleõpetajad tunnevad võõrkeelte õpetamise lähenemisviise ja meetodeid, mõistavad keele omandamist ja on paindlikud õppemeetodite ülekandmisel ühelt võõrkeelelt teisele. Kui aga koolil on võimalus pakkuda õpetajat, kes valdab esperanto keelt, on õpetaja ülesanne lihtsam, sest selline õpetaja vajab tundide ettevalmistamiseks vähem aega.

Õpetajate töökogemus, näitab, et nad aktsepteerivad hariduse uuendusi pigem siis, kui nad pole mitte ainult sunnitud neid rakendama, vaid usuvad ka iseendasse. Seetõttu on oluline, et õpetajad saaksid võimaluse MLA-d tundma õppida, seda testida ning kooli juhatuse ja teistega arutada. Koolide juhatused peaksid aitama luua positiivset suhtumist MLA-sse. Sellele aitavad kaasa teiste õpetajate ja koolide positiivsed kogemused - projekti raames testisime materjali Sloveenias Rudolf Maister Šentilj algkoolis, Horvaatias Retkoveci algkoolis ja Bulgaarias Hristo Botevi algkoolis.

Kui õpetajad mõistavad, et MLA on konkreetne ja praktiline abi võõrkeelte omandamiseks, äratab see nende uudishimu ning soovi hakata MLA-d oma koolis kasutama. See nõuab ka koolidirektoritelt ja õpetajatelt MLA mõistmist ning selle nimel vanemate ja kogukonnaga koostöötamist.

Metoodiline lähenemine MLA-le

MLA on üles ehitatud spiraalsena, see algab kõige lihtsamatest elementidest ning seejärel ehitab ja laiendab neid. See hõlmab ainult 300 morfeemi, mis on valitud nii, et need võimaldaksid algusest peale tähenduslike lausete moodustamist. Suhteliselt väheste morfeemide kasutatavust laiendavad oluliselt arvukad lisandid ja grammatilised lõpud nende 300 morfeemi seas, mida esperanto keeles võib mõista kui praktilisi vahendeid, mis aitavad tõsta sõna tähendust. Õpilased õpivad uusi sõnavara ja grammatilisi väljendeid läbi erinevate suuliste, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisharjutuste.

Selle kursuse 60-tunnine materjal algab kuue õppetükiga nn Zagrebi meetodil, see tähendab, et tekstid on üles ehitatud vastavalt laste kõnes esinevate morfeemide sagedusele. Nii kasutatakse esimeses õppetükis 40 kõige levinumat morfeemi, teises veel 40 morfeemi jne, kokku 300 morfeemi, mille hulgas on mõned erandid morfeemidest, mis ei kuulu kõige tavalisemate hulka. Neid kasutatakse tunni sisu, dialoogi sisu ja teiste harjutuste sisu tõttu.

Morfeemid sisaldavad leksikaalset ja grammatilist sisu, mis on hajutatud vastavalt nende kasutamise sagedusele esperanto keeles. See võimaldab lastel juba esimeses ja eriti teises tunnis keelt selgelt kasutada: tekste rääkida ja kirjutada ning dialoogides rolle läbimängida. Sellepärast on oluline nõuda ja korrata täpselt neid esialgseid harjutusi, kuni õpetaja näeb, et lapsed on kõigest hästi aru saanud, seda isegi kui nad seetõttu kõiki õppekava kohaselt ei lõpeta. Samuti on väga oluline mitte lisada morfeeme, mis laiendaksid morfeemide koguarvu.

Kuigi õpetajad peavad 60 tunni jooksul läbitöötama kogu materjali, siiski on eriti oluline, et nad saaksid ettevalmistada 5 tunni, kus õpitakse asesõnade keeleloogikat. Kõigis keeltes on asesõnade süsteem väga keeruline, nt. horvaadi keeles hõlmab see vähemalt 3000 kuni 4000 sõna ja seda on väga keeruline üheks loogiliseks struktuuriks kokku siduda. Esperanto keeles on see lihtne: ühendate korrelatsioonitabelis 5 x 8 elementi. Nii et kokku need 40 kombinatsioonielementi vastavad teistes keeltes tuhandetele asesõnavormidele. Ehkki asesõnad võetakse järk-järgult kasutusele alates esimesest tunnist, on nende täielik ülesehitus nähtav alles viiendas tunnis ja sellest on lastele palju abi teiste võõrkeelte õppimisel.

Kõigi tundide lõpetamine pole oluline ja kui õpetajad näevad, et mingil põhjusel ei saa nad plaanipäraselt edasi minna, on parem lõpetada ja korrata juba õpitud materjali, kuni on selge, et see materjal on hästi omandatud. Isegi kui kavandatud 60 õppetunnil ei õnnestu jõuda 5. tunnini, kohtab enamus õpilasi asesõnu ka varem ja see hõlbustab nende sisuliselt mõistmist ning seda kuidas asesõnad muudes võõrkeeltes töötavad.

Uut sõnavara ja grammatikat õpitakse suuliste, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamistoimingute kaudu.

Õppematerjalid on korraldatud nii, et õpetajad saavad hõlpsalt õppetunde ette valmistada, isegi kui neil pole varasemaid teadmisi esperanto keelest. Iga tund sisaldab selgitusi õpetatava grammatika kohta, mida selles plokis kasutatakse. Samuti on loetletud uued sõnad. Õppeploki rakendamise kavas on juhised millal ja kuidas peaksid õpetajad uusi grammatikaelemente tutvustama.

Kogu kursus sisaldab 6 õppetükki, mis on jagatud üksikuteks tunniplokkideks. Õpetaja saab ise otsustada, kas viib kursuse läbi pakutud ajagraafiku kujul (iga tunniplokk on kaks tundi õppetööd) või jagab need üksikuteks õppetundideks. See sõltub võimalustest ja kuidas on õppetöö koolis korraldatud.

Didaktilised materjalid

Materjalid hõlmavad paljusid tegevusi, nende eesmärk on arendada erinevat tüüpi keeleoskust ja samal ajal motiveerida lapsi õppima. Rakendatud on tekste, helisalvestisi, harjutusi, mänge, visandeid, laule ja arvutiharjutusi. Kõik materjalid, mille leiate MLA veebisaidilt https://lernu.net./instruado?lang=et on trükivalmis vormis. Samuti on seal helifailide lingid.

Mõned õppetunnid eeldavad ka arvutite kasutamist. Seal on eraldi kursust läbivad harjutused. Seetõttu soovitame teil kursus läbida klassiruumides, mis võimaldavad kasutada Interneti-ühendusega arvuteid. Kui see pole võimalik, saate arvuti jaoks kodutööna kasutada alternatiivseid tegevusi ja harjutusi.

Materjalide kirjeldus

Tekstid ja nende helifailid: Enamik tunde põhineb algtekstil, mis tutvustab uusi sõnu ja grammatikat. Kõik tekstid on veebisaidil saadaval ka helifailidena. Soovitame õpilastel tekstid õpetaja abiga tõlkida ja läbi lugeda.
Dialoogid: Materjalid sisaldavad dialoogide komplekte, mille eesmärk on stimuleerida rääkimisoskust. Dialoogid võimaldavad õpilastel saada rääkimise kogemusi enne, kui nad ise suudavad lauseid luua. Soovitame õpilastel kõigepealt lugeda dialooge kahekesi, seejärel lugeda teiste ees. Paarid tõlgivad dialoogi ise, see stimuleerib koostööd.
Harjutused ja mängud: Veebisaidil on teie käsutuses palju harjutusi, mis stimuleerivad ennekõike õpilaste lugemis- ja kirjutamisoskust. Enamiku neist saate lihtsalt töölehtedena printida. Mõni tuleb eelnevalt ette valmistada (välja lõigata, ümbrikesse panna jne), mõnele on vaja abivahendeid (nt pall). Paljud harjutused põhinevad sellel, et lapsed loovad ise lauseid (mõnikord ka sõnu). Esperanto keel lubab mõne lihtsa reegli abil luua sõnade kombinatsioone, kartmata luua grammatiliselt kehtetut lauset. Isegi kui sellised laused ei oma tähendust pakub selline loominguline tegevus lastele motivatsiooni ja lõbu.
Tõlked: Harjutused, kus kasutatakse tõlget, kuuluvad kursuse raskemate hulka. Need esitavad väljakutse õpilastele ja õpetajatele, sest sageli pole õpilased veel teadlikud kõigist tõlkimise käigus vajalikest protsessidest. Esperanto keelest riigikeelde tõlkimise harjutused on aga kasulik abivahend keeleteadlikkuse ergutamiseks ja lastele otsese mõtlemise pakkumiseks keelte erinevuste ja sarnasuste üle. See teadlikkus annab positiivse kogemuse hilisemaks keeleõppeks.
Laulmine ja rollide mängimine: Materjalide hulgas on ka laule ja vestlusi. Laulude sisu on harmoneeritud tundide sõnadega ja aitab lastel neid lõbusalt õppida. Vestlused stimuleerivad keelekasutust päriselus ja pakuvad lastele stressivaba ja lõbusat keeleõpet.
Arvutiharjutuste kasutamine: Kursus eeldab ka arvutimängude kasutamist, kuna see meeldib lastele. Laps saab ise otsustada, kui palju harjutusi ta soovib oma rütmi järgi teha. Arvuti kasutamine kooliajal lisab sageli täiendavat motivatsiooni.
Arvutiharjutused on osa kursusest, seega on hea, kui õppetöö toimub klassiruumis, mis võimaldab arvutit kasutada. Sageli leidub materjalides alternatiivseid tegevusi, mida saab teha, kui keegi ei taha või ei saa arvuteid kasutada. Seal, kus alternatiive pole, saate ise mängida mõnda vahepala (näiteks sõnaümbrikega mängu, mis on sisult sarnane arvutiharjutustega).
Selle kursuse uudsus on arvutiharjutuste kasutamine, mille puhul arvuti loob grammatiliselt õigeid lauseid, kuid umbes pooltel neist on ja teisel poolel pole semantilist tähendust. Õpilased saavad selle harjutusega kodus mängida, nii et arvuti genereeriks nii palju lauseid, kui nad tahavad, ja nad peavad määratlema, kas need on mõttekad või mitte. See harjutus on eriti kasulik sõnade tähenduste õppimiseks. Kui lapsed ei tea selle tähendust, peaksid nad selle sõnastikust otsima või õpetajalt küsima. Kui nad seda sageli kordavad, õpivad nad tähendusi ilma klassikalise päheõppimiseta.
Värskendavad mängud: Füüsilise tegevuse tähtsus on laste jaoks eriti oluline. Õppeprotsessi ajal soovitame kõigi õppeplokkide vahel eraldada lühikese liikumismängu jaoks 5 minutit. Mäng ei ole seotud õppimisega, kuid see pakub pea jaoks puhkust ja väljakutset kehale.
Kodutöö: Iga keeleõpe nõuab teatud sõnavara omandamist, see on seotud sõnade kordamisega. Seetõttu ei ole edukas keeleõpe võimalik ainult ühel või kahel õppetunnil nädalas. Kodutöö on sild, mis viib õppimise jätkumiseni ja õppeedukuse saavutamiseni. Sellepärast lisasime pärast igat õppimisplokki ka kodutööd. Mõnikord on need harjutused, mis tuleb välja printida. Ennekõige soovitame õpilastel kasutada arvutiharjutusi, need võimaldavad õppeprotsessi iseseisvalt jätkata.