22 Tegusõna ehk verb / Grammatika

Sõna, mis on ühega lõppudest -I, -AS, -IS, -OS, -US või -U on tegusõna. Tegusõna näitab teo tegemist või seisundis olekut.

Finiitne tegusõna (tegusõna pöördeline vorm (finiitvorm)) on tegusõna ühega lõppudest -AS, -IS, -OS, -US ja -U. Selline tegusõna on lauses öeldise rollis.
Infinitiiv (ka tegevusnimi) on verbi ehk tegusõna infiniitne lihtvorm, millel on lõpp -I. Selline tegusõna pole öeldis, vaid sel võib lauses olla erinevate lauseliikmete rolle.

Finiitsed tegusõnad

Finiitsetel tegusõnadel on kolm kõneviisi: indikatiiv ehk kindel kõneviis, volitiiv (imperatiiv) ehk käskiv kõneviis ja konditsionaal ehk tingiv kõneviis.

Kindel kõneviis

Kindel kõneviis on selline kõneviis, mis näitab reaalset ja tegelikku tegevust või staatust. Kindlas kõneviisis peab eristama kolme aega: olevik, minevik ja tulevik.

Olevik: lõpp -AS

Oleviku tegusõna, tegusõna lõpuga -AS, näitab, et tegevus või staatus on reaalne, tegelik ja seda, et see tegevus on alanud, aga pole lõppenud. See tähendab, et tegevus või seisund toimub just praegu või seda, et see toimub tavaliselt või tähendab, et see asi kehtib alati:

laboras = tegevus "töötama" algas, aga veel pole lõppenud
estas = seisund "olema" algas, aga pole veel lõppenud

Mi sidas sur seĝo. - Ma istun toolil.

Istumine on reaalne ja praegune.
Mi estas advokato. - Ma olen advokaat.

Amet on tegelik ja praegune.
Kvar kaj dek ok faras dudek du. - Neli ja kaheksateist on kokku kakskümmend kaks.

See kehtib alati.
Nun mi legas. - Nüüd ma loen.

Lugemine toimub just nüüd.
Hodiaŭ mi studas Esperanton. - Täna ma õpin esperanto keelt.

Ma võib-olla ei õpi selle lause väljaütlemise hetkel, aga ma alustasin tänast õppimist ja veel ei lõpetanud seda.
En la vintro oni hejtas la fornojn. - Talvel köetakse ahje.

See toimub igal talvel, varem ja tulevikus.
Mi loĝas ĉi tie tri jarojn. - Ma elan siin kolm aastat.

Mu elamine kestis juba kolm aastat ja kestab edasi.

Mõnikord kasutatakse jutustuses oleviku aega "AS-aega" selleks, et näidata aega, kuhu jutustuse tegevus on jõudnud. Selline eriline stiil võib elavdada jutustust:

Ne suspektante ion li iradis tra la arbaro. Subite eksonas pafo. - Midagi kahtlustamata läks ta läbi metsa. Äkitselt kõlab pauk.

Algul kasutab jutustaja minevikuaega, et väljendada minevikku, aga pärast vahetab olevikuks, et kuulaja või lugeja tunneks ennast nagu sündmusel kohal olles ja võib kuulda pauku.

Minevik: lõpp -IS

Minevikuline tegusõna, tegusõna lõpuga -IS näitab, et tegevus või seisund on reaalne, aga toimus juba enne kõnelemise hetke. Tavaliselt tegu või sisund juba lõppes:

laboris = tegevus "töötama" toimus enne praegust hetke
estis = seisund "olema" toimus enne praegust hetke

Mi sidis tiam sur seĝo. - Ma istusin siis toolil.

Istumine toimus sellel mineviku ajal.
Mi estis knabo. - Ma olin poiss.

Poisiks olemine oli reaalne kindlal mineviku ajal.
Hieraŭ mi renkontis vian filon, kaj li ĝentile salutis min. - Eile ma kohtasin sinu poega ja tema tervitas mind viisakalt.
Mi loĝis ĉi tie tri jarojn. - Ma elasin siin kolm aastat.

Mu elamine vältas kolm aastat, aga enam ei jätku.

Kui tahetakse näidata minevikuaja nüansse, võidakse kasutada erinevaid lisasõnu, aga võidakse ka kasutada tegusõnade liitvorme. Peaaegu alati piisab siiski lihtsast minevikuvormist.

Mõnikord võib näha IS-vorme, mis näitavad midagi, mis toimub tulevikus. See on ekslik. Tuleb kasutada OS-vormi, või, kui soovitakse olla eriti täpne, siis liitvormi estos ...inta. Seega, ei ole vaja öelda: Mi venos al vi, kiam mi finis mian taskon. Vaid öelda selle asemel: Mi venos al vi, (post) kiam mi finos mian taskon. (Ma tulen su juurde pärast seda, kui ma lõpetan oma ülesande.)Või: Mi venos al vi, kiam mi estos fininta mian taskon. (Ma tulen su juurde siis, kui ma olen lõpetanud oma ülesande.)

Tulevik: lõpp -OS

Tuleviku tegusõna, tegusõna lõpuga -OS näitab, et kõnelemise hetkeks pole tegevus või seisund veel alanud. Loomulikult on tulevik alati ebakindel, aga tulevikuvorm näitab, et kõneleja arvab, et asi tõesti saab toimuma:

laboros = tegevus "töötama" pole veel alanud, aga kindlasti algab ju
estos = seisund "olema" pole veel alanud, aga mõne aja pärast saab teoks

Mi sidos poste sur seĝo. - Ma istun hiljem toolile.

Istumine saab tegelikult teoks hiljem.
Mi estos riĉulo. - Ma saan rikkaks.

Rikas olemise seisund on tuleviku tegelikkus.
Mi rakontos al vi historion. - Ma jutustan sulle loo.

Jutustamise tegevus pole veel alanud.
Morgaŭ estos dimanĉo. - Homme on pühapäev.
Mi loĝos ĉi tie tri jarojn. - Ma elan siin kolm aastat.

Mu elamine pole veel alanud, aga kui see algab, siis kestab see kolm aastat.

Käskiv kõneviis: lõpp -U

Tegusõna käskivas kõneviisis, tegusõna lõpuga -U näitab, et tegevus või seisund pole reaalne, vaid soovitav, tahetud, kästud või eesmärgiks. Käskiv kõneviis ei näita tegevuse aega, aga siiski toimub tegevus tavaliselt tulevikus:

laboru = tegevus "töötama" on soovitud, palutud, kästud või eesmärgiks
estu = seisund "olema" on soovitud, palutud, kästud või eesmärgiks

Sidu sur seĝo! - Istu toolile!

Käsk või palve.
Estu viro! - Ole mees!

Käsk või palve.
Ludoviko, donu al mi panon. - Ludoviko, anna mulle leiba!
Ni legu la unuan ĉapitron. - Lugegem esimest peatükki!

Soovi väljendamine.
Ĉu ni iru al la dancejo? - Kas läheme tantsusaali?

Küsimus soovist. Sellise lause tegelik mõte on enamasti viisakas ettepanek. Võrdle viisakate ettepanekutega siin edaspidi.

Käskiva kõneviisi puhul jäetakse tavaliselt alus lisamata, aga vaikimisi on see asesõna vi: Venu tuj! = Vi venu tuj! (Tule kohe!) Aga selline väljajätmine on võimalik ainult pealauses, mitte kõrvallauses.

Käskiv kõneviis ke-kõrvallauses

Käskivat kõneviisi kasutatakse ke-kõrvallauses, kui pealause näitab mingil moel soovi, eesmärki, arvamust jms.:

Mi volas, ke vi laboru. - Ma soovin, et sa töötaks.

Töötamine on soovitav.
Li petas, ke mi estu atenta. - Ta palub, et ma oleks ettevaatlik.
Estas necese, ke ni nun unu fojon por ĉiam faru finon al tiu ĉi stato. - On tarvilik, et me nüüd üks kord ja alatiseks teeksime sellele seisundile lõpu.

Viisakas palve

Selleks, et väljendada oma soovi viisakamalt, tuleb kasutada sõna bonvolu (palun) koos infinitiiviga. Võiks lisada ka teise viisaka väljendi nagu mi petas (ma palun), või muud sarnast:

Bonvolu sidi ĉi tie! = Sidu ĉi tie, mi petas! - Palun istu siia! = Istu siia, ma palun!
Bonvolu fermi tiun ĉi fenestron! = Fermu la fenestron, mi petas! - Palun sule aken! = Sule aken, ma palun!

Kindlasti ei ole vaja kasutada kahekordset U-vormi. Ära ütle: Bonvolu sidu....

Märkus: Mõned kasutavad selle asemel bonvole ...U, näiteks: Bonvole sidu ĉi tie! See on piisavalt loogiline alternatiiv, aga see pole ei tavaline, ega traditsiooniline.

Tingiv kõneviis: lõpp -US

Tegusõna tingivas kõneviisis, tegusõna lõpuga -US näitab, et tegevus või seisund pole reaalne, vaid on kujutletav või fantaseeritav. Lõpp -US ei näita tegevuse aega:

laborus = tegevus "töötama" on kujutletav
estus = seisund "olema" on kujutletav

Se mi estus riĉa, mi ne laborus. - Kui ma oleks rikas, ma ei töötaks.

Jutt on ebareaalsest seisundist ja tegevusest.
Se mi estus sana, mi estus feliĉa. - Kui ma oleks terve, oleks ma õnnelik.
Se mi nur loĝus en palaco! - Kui ma ainult elaksin palees!

Palees elamine on soovitav, aga ma tean, et see pole võimalik, et see on ainult fantaasia.
Mi ne farus la eraron, se li antaŭe dirus al mi la veron. - Ma poleks teinud viga, kui tema enne oleks mulle tõtt rääkinud.

Nii sõna farus kui ka sõna dirus väljendavad siin kujutletavaid tegevusi minevikus. Kui tahetakse, võidakse kasutada ka väljendit estus dirinta, et väljendada minevikuaega.

Tingivat kõneviisi kasutatakse ka selleks, et esitada soove või palveid pehmemalt:

Mi dezirus aĉeti kelkajn aferojn. - Ma sooviksin osta mõned asjad.

Tõeline soov, aga viisakalt esitatud.
Ĉu mi povus havi la skribilon? - Kas ma võiksin saada kirjutusvahendi?

Väga viisakas, leebe palve.
Ĉu vi bonvolus paroli iom pli silente? - Kas sa võiksid palun rääkida natuke vaiksemalt?

Väga viisakas, leebe palve.

Tingivat kõneviisi kasutatakse sageli koos abisõnaga se (kui), mis näitab tingimust, aga abisõna se ei tingi automaatselt tingivat kõneviisi. Kõik sõltub tähendusest. Kui jutt on selgelt kujutletavast, tuleb kasutada -US, aga kui tegu või seisund on reaalne, tuleb kasutada kindlat kõneviisi:

Se li estus ĉi tie, li certe mirus pri la malordo. - Kui ta oleks siin, imestaks ta kindlasti segaduse üle.

Teatakse, et ta pole siin, aga kui oleks, siis ta ka imestaks.
Se li estas ĉi tie, li certe miras pri la malordo. - Kui ta on siin, siis ta kindlati imestab segaduse üle,

Ei teata, kas ta on siin, aga nii võib olle. Kui tõesti nii on, siis ta ka tõesti imestab.

Mõnedes keeltes tingiva kõneviis vorm on kasutusel ka millegi kohta, mis oli kunagi ette nähtav. Seda väljendab esperanto keel tegusõna liitvormiga: estis ...onta või estis ...ota.

Infinitiiv

Tegusõnad lõpuga -I ainult nimetavad tegevust või seisundit. Need ei näita, kas tegu on reaalsusega, tahtega või kujutlusega. Need ei näita ka aega. Infinitiivi on traditsiooniliselt peetud ka tegusõna algvormiks. Seepärast esinevad tegusõnad sõnaraamatus infinitiivi vormis.

Infinitiiv on sageli sarnane teonimele: labori (töötama) = idee töö tegemisest; esti (olema) = idee olemisest. Aga neil on siiski erinevus.

Infinitiivil on lauses sellise lauseliikme roll, nagu tavaliselt on nimisõnaline lauseosa: alus, sihitis, pri-määrus jne.: Morti pro la patrujo estas agrable. (Isamaa eest surra on meeldiv.) Malbonaj infanoj amas turmenti bestojn. (Pahad lapsed armastavad kiusata loomi.) Kiu kuraĝas rajdi sur leono? (Kes julgeb lõviga ratsutada?)

Mõnikord on infinitiivil isegi eessõna: Unu fajrero estas sufiĉa, por eksplodigi pulvon. (Ühest sädemest piisab, et panna püssirohi plahvatama.) Aga infinitiivile ei panda kunagi lõppu -N või lõppu -J.

Aga sellegipoolest võib infinitiivil olla sihitis, määrus jne. samamoodi nagu öeldisel. Seepärast on infinitiiv ikkagi tegusõna:

manĝi rapide - süüa kiiresti

Infinitiivil on määrsõnaline viisimäärus.
poste manĝi - pärast süüa

Infinitiivil on määrsõnaline ajamäärus.
manĝi pomon - süüa õuna

Infinitiivil on sihitis.

Aga infinitiivil ei saa olla oma (grammatilist) alust. Niisiis ei saa öelda: mi manĝi, la knabino esti või midagi sarnast. Enamasti on alus juurdemõeldav: mõtteline alus.

Paljud (aga mitte kõik) infinitiivid on nagu lühendatud ke-kõrvallaused:

Mi ĝojas vin vidi! = Mi ĝojas, ke mi vin vidas! - Ma rõõmustan sind nähes! = Ma rõõmustan, et ma sind näen!
Mi vidis la knabon kuri. = Mi vidis, ke la knabo kuras. - Ma nägin poissi jooksmas. = Ma nägin, et poiss jookseb.

Infinitiiv alusena

Infinitiiv võib olla aluse rollis lauses, kui soovitakse öelda, milline on infinitiivi tegevus. Enamasti sellisel puhul öeldis on tegusõna "olema" esti:

Resti kun leono estas danĝere. - Jääda koos lõviga on ohtlik.

See, mis on ohtlik, on tegu resti kun leono (jääda koos lõviga). Danĝere (ohlik) on tegusõna resti (jääma) öeldistäide. Seepärast peab see sõna saama E-lõpu, kuna on tegusõna kirjeldus.
Kritiki estas facile, fari [estas] malfacile. - Kritiseerida on kerge, teha [on] raske.

See, mis on kerge, on tegu kritiki (kritiseerida). See, mis on raske, on tegu fari (teha).

Infinitiiv koos öeldisega

Sageli on infinitiiv kasutatud koos öeldisega, millest see sõltub:

Mi povas kuri. - Ma võin joosta.
Li volis veni. - Ta tahtis tulla.
Ili devis cedi. - Nad pidid järele andma.
En varmega tago mi amas promeni en arbaro. ≈ ...amas promenon... - Soojal päeval armastan ma jalutada metsas. = ...armastan jalutamist...
Ŝi komencis senti doloron kaj rigidiĝon. ≈ Ŝi komencis sentadon de doloro... - Ta hakkas tundma valu ja jäigastumist.
Li ŝajnis subite kompreni. = Li ŝajnis subite komprenanta... - Ta näis äkki aru saavat.

Infinitiiv on aluse li (tema) öeldistäide.
Nun ili ĉiuj iris dormi. = ...iris por dormi. - Nüüd läksid nad kõik magama.

Siis, kui infinitiiv on por-määrus, jäetakse tavaliselt eessõna por ära.
Ŝi tuj kuris bati ŝin. = ...kuris por bati ŝin. - Ta jooksis kohe teda lööma.
Kaj vi ne hontas fanfaroni per ĉi tio? ≈ ...hontas pri fanfaronado... - Ja kas sa ei häbene hoobelda sellega?

Siis, kui infinitiiv on pri-määrus, jäetakse tavaliselt eessõna pri ära.
Feliĉe mi sukcesis ekbruligi la fajron. ≈ ...sukcesis pri ekbruligado de la fajro. - Õnneks õnnestus mul tuli süüdata.

Neis eelmistes näidetes oli infinitiivi olemuslik alus sama, mis öeldisel. Aga vahel on infinitiivil teine alus, kui öeldisel.

Mõned öeldised näitavad tegu, mille eesmärk on mõjutada teise isiku (või asja) tegutsemist. Sellised tegusõnad on näiteks (mal)permesi (lubama/keelama), ordoni (käskima), doni (andma), destini (määrama), peti (paluma), instrui (õpetama), instrukcii (instrueerima), devigi (kohustama), lasi (laskma), inviti (kutsuma), voki (hüüdma), sendi (saatma), (mal)konsili (nõu andma), komandi (käsutama), konvinki (veenma), persvadi (keelitama), memorigi (meenutama) ja (mal)rekomendi (soovitama). Mõjutatav isik (või asi) esineb selliste tegusõnadega nagu al-määrus või N-määrus. Kui infinitiiv ilmub koos sellise tegusõnaga, siis infinitiivi mõtteline alus on mõjutatav isik või asi:

Mi malpermesis al li fari tion. - Ma keelasin tal teha seda.

Tegusõna fari alus on li.
Ili ordonis al mi veni antaŭ la vesperiĝo. - Nad käskisid mul tulla enne päikeseloojangut.

Tegusõna veni alus on mi.
La reĝo Aĥaŝveroŝ ordonis venigi al li la reĝinon Vaŝti. - Kuningas Ahasveros käskis tuua kuninganna Vasti enese ette.

Tegusõna venigi alus on need, keda kuningas käskis. Nad on juurde mõeldavad, aga võinuks ilmuda ka nagu al-määrus: ...ordonis al iuj venigi...
Mi petas vin trinki. = Mi petas vin, ke vi trinku. - Ma palun sul juua. = Ma palun sind, et sa jooks.

Tegusõna promesi (lubama) ei kuulu sellesse gruppi: Mi promesis al li veni al la festo. = Mi promesis al li, ke mi venos al la festo. Tegusõna veni alus on seesama mis öeldisel.

Kui öeldiseks on tegusõna vidi (nägema), aŭdi (kuulma), senti (tundma), imagi (kujutlema) või mõni sarnane, võib ilmuda infinitiiv, mis on öeldise sihitise öeldistäide. Siis see sihitis on infinitiivi mõtteline alus:

Mi vidis la knabon kuri. - Ma nägin poissi jooksmas.

Tegusõna kuri on sihitise la knabon öeldistäide, tegusõna vidis sihitis. Tegusõna kuri alus on la knabo. = Mi vidis la knabon kuranta. (Ma nägin poissi jooksmas.) Mi vidis, ke la knabo kuras. (Ma nägin, et poiss jooksis.)
Mi hodiaŭ matene vidis danci miajn knabinojn. - Täna hommikul ma nägin oma tüdrukuid tantsimas.

Tantsisid tüdrukud.

Infinitiiv kui täiend

Infinitiiv võib olla nimisõna või omadussõna järele asetuv täiend:

Forte min doloras la nepovado helpi vin sur via malfacila vojo. = Forte min doloras, ke mi ne povas helpi vin... - Mulle teeb tugevasti valu võimetus sind aidata sinu raskel teel. = Mulle teeb tugevasti valu, et ma ei saa sind aidata...
Mi ricevas grandan deziron edziĝi. = Mi ekdeziregas edziĝi. - Mul tekib suur soov abielluda. = Ma hakkan väga soovima abielluda.
Lia propono elekti novan prezidanton ne estis akceptita. - Tema ettepanek valida uus president ei leidnud vastukaja.
Vi havis nenian rajton paroli al mi en tia maniero. - Sul pole mingit õigust minuga sellisel viisil rääkida.
Ŝi ricevis la taskon trovi trinkaĵon. = ...la taskon, ke ŝi trovu trinkaĵon. - Ta sai ülesandeks leida jooki. = ...ülesande, et ta peab leidma jooki.
Mi estas kapabla instrui nur la francan lingvon. ...kapablas instrui... - Ma olen võimeline ainult prantsuse keelt õpetama. ..suudan õpetada...
Mi estas preta iri por vi piede al la fino de la mondo. - Ma olen valmis sinu heaks jalgsi maailma lõppu minema.

Infinitiiv koos eessõnadega

Tavaliselt ei näidata infinitiivi rolli lauseliikmena, vaid lastakse seda näidata kontekstil. Siiski mõnikod on vajalik näidata infinitiivi rolli lauses eessõna abil. Kõigist eessõnadest on traditsiooniliselt ainult por (jaoks), anstataŭ (asemel) krom (peale/lisaks) aktsepteeritud infinitiivi ees. Sellegipoolest muutub eessõna sen (ilma) infinitiivi ees üha sagedamaks.

Ni ĉiuj kunvenis, por priparoli tre gravan aferon. - Me tulime kõik kokku, et rääkida väga tähtsatest asjadest.

Eessõna por kasutatakse koos infinitiiviga eriti sel juhul kui infinitiivil on sama alus kui öeldisel. Kui kaks alust on erinevad, kasutatakse infinitiivi enamasti ilma eessõnata: Ŝi invitis min trinki kafon. = ...por ke mi trinku kafon. Pärast liikumist väljendavaid tegusõnu iri (käima) ja kuri (jooksma), eelistatakse infinitiivi ilma eessõnata por, isegi siis, kui kaks alust on üks ja sama: Mi iros ripozi. = Mi iros por ripozi.
Ĉi tie ne ekzistas akvo por trinki. ≈ Ĉi tie ne ekzistas trinkebla/trinkota akvo. - Siin pole vett, et juua. = Siin pole joodavat vett.

Kui infinitiiv on nimisõna täiend, siis kasutatakse eessõna por sõltumata olemuslikust alusest.
En la domo estas jam nenio por manĝi. - Majas pole juba enam midagi süüa.
La aliaj anasoj preferis naĝadi en la kanaloj, anstataŭ viziti ŝin. - Teised pardid eelistasid ujuda kanalites, selle asemel, et teda külastada.
Vi nenion povas fari krom kunbati viajn dentojn. - Sul pole võimalik teha muud kui oma hambad kokku vajutada.
Ne ekzistas alia bono por la homo, krom manĝi kaj trinki. - Ei ole inimesel midagi paremat kui süüa ja juua.
Tion mi ne povus fari sen detrui mian reputacion. = ...sen detruo de mia reputacio / ... ne detruante mian reputacion. - Seda ma ei saa teha ilma oma reputatsiooni hävitamata.
Sen manĝi kaj trinki oni ne povas vivi. = Sen manĝado kaj trinkado... - Ilma söömata ja joomata pole võimalik elada.

Sõnade antaŭ ja infinitiivi vahele pannakse võrdlev abisõna ol:

Oni devas iri longan distancon, antaŭ ol veni al la rivero. = ...antaŭ ol oni venas al la rivero. - Tuleb minna pikk tee, enne kui jõuab jõe äärde.
Antaŭ ol foriri li ŝlosis la pordon. = Antaŭ ol li foriris... - Enne äraminekut lukustas ta ukse.

Infinitiivi ees eessõna kasutamine pole ebaloogiline, aga võib luua valesti arusaamist harjumatuse tõttu.

Infinitiiv nagu öeldis

Mõnikord võib näha lauset või kõrvallauset, mille ainus tegusõna on infinitiiv. Sel puhul võrdub infinitiiv käskiva kõneviisiga või väljendiga, milles on sõna povi:

Grandega hundo metis sur min sian antaŭan piedegon, kaj mi de teruro ne sciis, kion fari. = ...kion mi faru. - Hiiglaslik koer pani mulle peale oma esikäpa ja ma ei teadnud õuduses, mida teha. = ..mida ma peaksin tegema.
Mi efektive jam ne scias, kiel ĝin klarigi. = ...kiel mi ĝin klarigu. - Ma ei tea enam, kuidas seda selgitada. = ...kuidas ma seda pean selgitama.
Ili ne havas, kion manĝi, ili ne havas, per kio hejti la fornon. = Ili ne havas (ion), kion ili/oni povus manĝi, ili ne havas (ion), per kio ili povus hejti la fornon. - Neil ei ole, mida süüa, neil pole millega ahju kütta. = Neil pole midagi, mida võiks süüa, neil pole midagi, millega võiks ahju kütta.
Mi havis tiam apud mia domo foson, kiu, se preni la plej malmulte, havis almenaŭ ok futojn da larĝeco. = ...se oni prenu la plej malmulte... - Mul oli siis mu maja juures auk, millel, kui võtta kõige vähem, oli laiust vähemalt kaheksa jalga.
Ĉu esti aŭ ne esti, — tiel staras nun la demando. = Ĉu mi estu aŭ ne estu... - Olla või mitte olla? — See on küsimus! = Kas ma peaksin olema või mitte olema...
Kion fari? = Kion oni/mi/vi faru? - Mida teha? = Mida ma peaksin tegema?

Mõnikord võib näha infinitiivi käskiva kõneviisi asemel. Sel juhul on käsul neutraalne nüanss, ei viisakas ega ebaviisakas, vaid lihtsalt konstateeriv. Mõtteline infinitiivi alus on üleüldine oni. Selline kasutusviis on väga haruldane: Nur prunti, sed ne restigi al si! (Ainult laenutada, aga mitte endale jätta!) = Oni povas nur prunti... Selle asemel, et käskida U-lõpuliselt, sedastab kõneleja oma tahet nagu fakti, mida ei vaidlustata. Por landoj ne menciitaj en la listo sin turni al LF-KOOP, Svislando. (Nende maade jaoks, mida pole nimekirjas mainitud pöörduda aadressile LF-KOOP, Šveits.) Lihtne tõdemus, kuidas tegutseda, et tellida midagi LF-KOOP-ilt.

Infinitiivid ja teonimed

Infinitiivid ja teonimed on sarnased, aga on siiski erinevus. Infinitiivil on alati juurdemõeldav alus, kes enamasti on identne öeldise alusega. Teonimi on aga alusest sõltumatu. Teonimi nimetab tegu ilma vihjamata võimalikule tegijale. Lause tähendus võib muutuda kui vahetada infinitiiv teonimega:

Malbonaj infanoj amas turmenti bestojn. = Ili amas, kiam ili mem turmentas bestojn. - Pahad lapsed armastavad kiusata loomi. = Nad armastavad, kui nad ise kiusavad loomi.
Malbonaj infanoj amas turmentadon de bestoj. = Ili amas turmentadon de bestoj, ĉu ili mem turmentas, ĉu iu alia turmentas. - Pahad lapsed armastavad loomade kiusamist. = Nad armastavad loomade kiusamisr, ükskõik kas ise kiusavad või keegi teine kiusab.
Mi promesis amuziĝi. = Mi promesis, ke ĝuste mi amuziĝos. - Ma lubasin lõbustuda. = Ma lubasin, et justnimelt mina lõbustun.
Mi promesis amuziĝon. = Mi promesis, ke okazos amuziĝo. - Ma lubasin lõbustust. = Ma lubasin, et toimub lõbustus.

Pole tähtis, kes lõbustub.