Sisu juurde

Abisõnad kaj (ja), (või), sed (aga), plus (pluss), minus (miinus) ja nek (ega) on sidesõnad. Sidesõna nek kohta loe selgitusi eituse juures.

Kaj

Kaj ühendab kahte asja, millel on lauses sama roll:

  • Karlo kaj Petro manĝas. - Karlo ja Petro söövad.

    Kaks isikut teevad sama tegevust. Lausel on kaks alust.

  • Karlo manĝas kaj trinkas. - Karlo sööb ja joob.

    Karlo teeb kahte tegevust (samaaegselt või vaheldumisi). Lausel on kaks öeldist.

  • Karlo manĝas rizon kaj legomojn. - Karlo sööb riisi ja juurvilju.

    Kahte asja käsitletakse sama tegevusega samal moel. Lausel on kaks sama liiki sihitist.

  • Petro manĝas per forko kaj tranĉilo. - Petro ööb kahvli ja noaga.

    Kaks söögivahendit aitavad sama tegevuse juures. Kui on soovi võib eessõna korrata: per forko kaj per tranĉilo.

  • Petro estas maljuna kaj saĝa. - Petro on vana ja tark.
  • Petro havas grandan kaj luksan domon. - Petro'l on suur ja luksuslik maja.

    Siis kui kaks omadussõna on sama nimisõna epiteedid, võidakse sidesõna kaj ära jätta: Petro havas grandan luksan domon.

  • Karlo laboras por kaj per Esperanto. = ... por Esperanto kaj per Esperanto. - Karlo töötab Esperanto abil ja jaoks. = Esperanto jaoks ja Esperanto abil.
  • Petro legis la gazeton, kaj Karlo rigardis televidon. - Petro luges ajalehte ja Karlo vaatas televiisorit.

    Kaks seotud pealauset.

  • Ili diris, ke ili tre amuziĝis, kaj ke ili volonte revenos venontjare. - Nad ütlesid, et neil oli väga lõbus ja et nad tulevad meelsasti järgmisel aastal tagasi.

    Kaks seotud ke-kõrvallauset.

  • Jen venas tiu knabino, kiu savis mian vivon, kaj kiu poste malaperis. - Seal tuleb see naine, kes päästis mu elu ja kes pärast kadus.

    Kaks seotud kiu-kõrvallauset.

Kui on rohkem kui kaks asja samas rollis, siis pannakse tavaliselt sidesõna kaj ainult enne viimast, eriti kui on pikem asjade loetelu. Nendes kohtades, kus sidesõna kaj puudub, tehakse kõnes väike paus. Kirjas pannakse neile kohtadele koma:

  • Petro, Karlo, Elizabeto kaj Eva vojaĝis kune al la kongreso. = Petro kaj Karlo kaj Elizabeto kaj Eva vojaĝis... - Petro, Karlo, Elizabeto ja Eva reisisid koos kongressile. = Petro ja Karlo ja Elizabeto ja Eva reisisid...
  • Hodiaŭ ni manĝos supon, salaton, viandaĵon, frititajn terpomojn kaj glaciaĵon. - Täna sööme suppi, salatit, liha, friikartuleid ja jäätist.
  • Li iras per aŭto, ŝi iras per trajno, kaj mi iras piede. - Ta läheb autoga, tema läheb rongiga ja mina lähen jala.

Retoorilises stiilis võidakse sidesõna kaj täiesti ära jätta:

  • Li estas stulta, malaminda. Mi tute ne ŝatas lin. - Ta on rumal, vihatud. Ta ei meeldi mulle üldse.
  • Venis Karlo, Petro, Eva. Jes, ĉiuj miaj amikoj venis. - Tulid Karlo, Petro, Eva. Jah, kõik mu sõbrad tulid.

Selleks, et rõhutada ja toonitada võidakse kasutada sidesõna kaj kõikide asjade ees, ka esimese ees.

Seotud lauseosade erinevad suhted

Siis, kui lauseosad on seotud sidesõnaga kaj, võib see side esindada mitmeid erinevaid tähendussuhteid. Seda, milline on suhe, tuleb kontekstist aru saada:

  • Mi lavis la vestaĵojn, kaj (poste) mi sekigis ilin. - Ma pesin riideid ja (pärast) ma kuivatasin neid.

    Sidesõna kaj näitab ajalist järgnevust. Sõna poste (pärast) võib vajadusel mõistmisele kaasa aidata.

  • Anno estas gaja persono, kaj (kontraste) Elizabeto estas silentema. - Anno on lõbus ja (vastupidiselt) Elizabeto on vaikne.

    Kaj näitab kontrasti.

  • Ŝi havas brunajn okulojn, kaj (aldone) ŝiaj haroj estas longaj. - Tal on pruunid silmad ja (lisaks) on tal pikad juuksed.

    Kaj näitab lisatavat informatsiooni.

Sidesõna tomib samamoodi nagu sidesõna kaj. See võib ühendada samaväärseid asju samal kombel, aga sidesõna näitab, et seotud asjad on alternatiivid. näitab, et võidakse valida seotud asjade vahel, või on ebakindel, milline neist kehtib:

  • Petro Karlo laboras. - Petro või Karlo töötab.

    Kaks võimalikku alust. Üks neist töötab, võimalik, et mõlemad.

  • Ni povas manĝi viandaĵon fiŝaĵon. Kion vi preferas? - Me võime süüa liha või kala. Mida sa eelistad?

    Valik kahe otsese sihitise vahel.

  • Vi devas fari tion per fosilo (per) hakilo. - Sa pead seda tegema kas labida või kirvega.
  • Ĝi estis ruĝa flava. Mi ne memoras klare. - See oli kas punane või kollane. Ma ei mäleta täpselt.
  • Mi konstruus lignan ŝtonan domon. - Ma ehitaksin kas puust või kivist maja.
  • Ĉu eblas konstrui aŭton kun kvin ses radoj? - Kas on võimalik teha autot, millel oleks viis või kuus ratast?
  • La kato troviĝas sur sub la domo. - Kass on kas maja peal või all.
  • Ĉu mi kapablas plenumi tiajn laborojn ĉu mi ne kapablas? - Kas ma suudan need tööd ära teha või ei suuda?
  • Ŝi ne sciis, ĉu ŝi nur sonĝis ĉu tio estis efektivaĵo. - Ta ei teadnud, kas ta nägi ainult und või oli see ilmsi.
  • La pasantoj forflankiĝis antaŭ ŝi, supozante, ke ŝi estas frenezulino ke ŝi havas ian urĝegan bezonon rapidi. - Möödujad eemaldusid temast, kahtlustades, et ta on hull või et tal on pakiline põhjus kiirustada.
  • Glaso de vino estas glaso, en kiu antaŭe sin trovis vino, kiun oni uzas por vino. - Veiniklaas on klaas, milles varem oli vein või mida kasutatakse veini jaoks.
  • Vi povas vojaĝi per trajno, buso, aŭto biciklo. - Sa võid sõita kas rongi, bussi, auto või jalgrattaga.
  • Kiu povas helpi min? Eble Karlo, Petro Elizabeto. - Kes saab mind aidata? Võib-olla Karlo, Petro või Elizabeto.

Tavaliselt on sidesõna välistav. See tähendab, et ainult üks alternatiividest kehtib. Mõnikord on siiski sidesõna kaasaarvav. Sel puhul see võimaldab, et võib valida rohkem kui ühe alternatiivide seast (võimalik, et lausa kõik). Kas sidesõna on kaasaarvav või välistav, näitab kontekst. Selleks, et rõhutatult näidata, et sidesõna on välistav, võidakse kasutada sidesõna iga alternatiivi ees. Selleks, et näidata, et sidesõna on kaasaarvav, võidakse mõnikord, eriti kirjalikus keeles kasutada väljendit kaj/aŭ (ja/või): La vojaĝo okazos per trajno kaj/aŭ buso. (Reis toimub rongi ja/või bussiga.) = La vojaĝo okazos per trajno buso, aŭ per trajno kaj buso. (Reis toimub rongiga või bussiga või rongi ja bussiga.) La vojaĝo okazos per trajno aŭ buso aŭ ambaŭ. (Reis toimub kas rongi või bussi või mõlemaga.) Tavaliselt väljendit kaj/aŭ kõnekeeles ei kasutata, kasutatakse ainult kirjas. Tundub olevat soovitatav vältida väljendi kaj/aŭ kasutamist ka kirjas. Palju parem on otse välja öelda võimalus valida kõiki alternatiive.

Sed

Sidesõna sed seob lauseosasid ja näitab, et need on mingil moel omavahel vastandlikud:

  • La papero estas tre blanka, sed la neĝo estas pli blanka. - Paber on väga valge, aga lumi on veel valgem.
  • Li amas min, sed mi lin ne amas. - Ta armastab mind, aga mina teda ei armasta.
  • Mi zorgas pri ŝi tiel, kiel mi zorgas pri mi mem; sed ŝi mem tute ne zorgas pri si kaj tute sin ne gardas. - Ma hoolitsen tema eest nagu ma iseenda eest hoolitsen, aga ta ise ei hoolitse sugugi iseenda eest ja üldse ei valva ennast.
  • Nia provincestro estas severa, sed justa. - Meie provintsiülem on karm, aga õiglane.
  • Mi volis lin bati, sed li forkuris de mi. - Ma tahtsin teda lüüa, aga ta jooksis mu eest ära.
  • Mi kriis tiel laŭte, kiel mi povis, sed neniu min aŭdis, mi estis tro malproksime. - Ma hüüdsin nii valjusti nagu ma suutsin, aga keegi ei kuulnud mind, ma olin liiga kaugel.
  • La patro ne legas libron, sed li skribas leteron. - Isa ei loe raamatut, vaid kirjutab kirja.
  • Tio ĉi estis jam ne simpla pluvo, sed pluvego. - See polnud enam lihtsalt vihm, vaid paduvihm.
  • Anstataŭ kafo li donis al mi teon kun sukero, sed sen kremo. - Kohvi asemel andis ta mulle teed suhkruga, aga ilma kooreta.

    Oletati, et tee sees saab olema ka koor.

Sed esineb sageli koos sõnaga tamen (siiski), mis sel juhul rõhutab kontrasti:

  • Mi ne scias la lingvon hispanan, sed per helpo de vortaro hispana-germana mi tamen komprenis iom vian leteron. - Ma ei oska hispaania keelt, aga hispaania-saksa sõnaraamatu abil ma siiski mõistsin üht-teist sinu kirjast.
  • Ŝi havis forton kaj ŝi estis laborema, sed ŝi tamen restis malriĉa. - Tal oli jõudu ja ta oli töökas, aga siiski jäi ta vaeseks.

Kui kasutatakse sõna tamen, võiks sama hästi kasutada sidesõna kaj sidesõna sed asemel, sest sõna tamen väljendab kontrasti piisavalt hästi:

  • Li havis la impreson, ke li sonĝas kaj tamen ne sonĝas. - Tal oli mulje, et näeb und ja siiski ei näe und.
  • La lekanto sentis sin tiel feliĉa, kvazaŭ tiam estus grava festotago, kaj tamen tiam estis nur simpla lundo. - Lakkuja tundis ennast nii õnnelikuna nagu olnuks suur püha ja siiski oli vaid lihtne emaspäev.

Tamen on tavaliselt määruse rollis, samas kui sed on sidesõna. Seepärast esineb sed oma lauseosa alguses, sellal kui tamen võib olla erinevates positsioonides lause sees. Mõnikord tamen ilmub pealause alguses, mis on tugevasti seotud eelneva pealausega. Sellisel puhul on sõnal tamen mingil määral sidesõna roll. Sel puhul on sõna tamen praktiliselt sidesõnaga sed samatähenduslik. Võks ka öelda, et sidesõna sed või kaj on juurdemõeldav: Li estas tre ekkolerema kaj ekscitiĝas ofte ĉe la plej malgranda bagatelo; tamen li estas tre pardonema, li ne portas longe la koleron kaj li tute ne estas venĝema. (Ta on väga kergesti vihastuv ja ärritub isegi kõige väiksema pisiasja peale; siiski on ta väga andestav, ei pea pikka viha ja pole sugugi kättemaksuhimuline.)

Plus ja minus

Abisõnad plus ja minus on peamiselt kasutusel matemaatilistes ja sarnastes väljendites selleks, et esindada sümboleid + (plus) ja - (minus). Plus näitab liitmist, positiivsust jms. Minus näitab lahutamist, negatiivsust jms.

Aga mõnikord on abisõna plus kasutusel sidesõnana nagu kaj, kui jutt on liitmisest või millestki sarnasest. Minus võib sarnasel moel asendada sõnapaari sed ne (aga ei), kui on juttu lahutamisest või millestki sarnasest:

  • Ĝi kostas dek eŭrojn plus kvindek cendojn. = ...kaj aldone kvindek cendojn. - See maksab kümme eurot pluss viiskümmend senti. = ...ja lisaks viiskümmend senti.
  • Necesas sperto plus zorgemo. = ...kaj ankaŭ zorgemo. - On vaja kogemust pluss hoolikust. = ...ja ka hoolikust.
  • Mi pagos al vi 1000 eŭrojn minus la 100 eŭrojn, kiujn vi ŝuldas al mi. Mi do pagos sume 900 eŭrojn. - Ma maksan sulle 1000 eŭrot miinus need 100 eŭrot, mis sa mulle võlgnesid. Seega ma maksan kokku 900 eŭrot.

Mõnikord on abisõnad plus ja minus kasutusel eessõnadena, sarnaselt eessõnadele kun (koos) ja sen (ilma), seega alati ilma N-lõputa. Aga siiski on soovitatav kasutada abisõnu plus ja minus sidesõnadena eespool toodud näidete eeskujul, pannes N-lõpu kui lauseliikme roll seda nõuab.

Sidesõnad liitsõnade korduvate osade ärajätmisel järelejäänud osade vahel

Mõnikord, eriti kirjalikus keeles, kasutatakse sidesõna kaj selleks, et siduda kaks või rohkem liitsõnade osa, et lühendada lauset:

  • Ili en- kaj el-iris tre rapide. = Ili eniris kaj eliris tre rapide. - Nad sisenesid ja väljusid väga kiiresti.
  • Tio estas kombinita manĝaĵ- kaj gazet-vendejo. = ...manĝaĵvendejo kaj gazetvendejo. - See on kombineeritud söögi- ja ajalehe-pood.
  • Li faris multajn erarojn: skrib-, leg- kaj pens-erarojn. = ...skriberarojn, legerarojn kaj penserarojn. - Ta tegi mitmeid vigu: kirja-, lugemis- ja mõtte-vigu.
  • Tute mankas sub-tasoj kaj -teleroj. = ...subtasoj kaj subteleroj. - Täiesti puuduvad alus-tassid ja -taldrikud.
  • Tio estas manĝaĵ- gazet-vendejo. - See on kas söögi- või ajalehe-pood.
  • Tio estas manĝaĵ- sed ankaŭ gazet-vendejo. - See on nii söögi- kui ka ajalehe-pood.

Sellised laused on ebaloomulikud. Üldiselt on sellised ebasoovitavad, eriti siis kui on sõnaosad ilma sõnalõppudeta, mis on tavaliselt esperanto keeles lubamatu. Tuleks eelistada teisi lühendamise viise:

  • Ili iris en la domon kaj el ĝi tre rapide. - Nad läksid majja sisse ja sellest välja väga kiiresti.
  • Tio estas kombinita manĝaĵa kaj gazeta vendejo. - See on kombineeritud söögi ja ajalehe pood.
  • Li faris multajn erarojn skribajn, legajn kaj pensajn. - Ta tegi mitmeid vigu: kirja-, lugemis- ja mõtte-vigu.
  • Tio estas manĝaĵa gazeta vendejo. - See on kas söögi või ajalehe pood.
  • Tio estas manĝaĵa sed ankaŭ gazeta vendejo. - See on nii söögi- kui ka ajalehe-pood.
Tagasi üles