Hulka näitavad sõnad käituvad mõnikord erineval viisil. Hulga tähendusega sõnad võivad olla nimisõnad (multo, kelko jms.), omadussõnad (multa, pluraj jms.), määrsõnad (multe, sufiĉe jms.), ja määrsõnalised abisõnad (pli, tiom jms.).
Hulka näitavad nimisõnad
Hulka näitavad nimisõnad käituvad nagu tavalised nimisõnad. Sageli lisandub neile nende kirjelduseks da-väljend, mis näitab seda, millest hulk koosneb:
- Kiam mi ien veturas, mi neniam prenas kun mi multon da pakaĵo. - Kui ma kuhugi sõidan, võtan kaasa palju pagasit.
Grammatiliselt on hulka näitav sõna peamine sõna, aga sisuliselt on da-väljend sageli tähtsam. Mõnikord vaadeldakse da-väljendi nimisõna, nagu see oleks peamine sõna:
-
Tiam grandega multo da vortoj fariĝus en la skribado tute nediferencigeblaj unu de alia. - Siis muutuks tohutult palju sõnu kirjas üksteisest täiesti eristamatuiks.
Nediferencigeblaj on grammatiliselt seotud sõnaga multo, aga sellel on J-lõpp, sest sisuliselt on see tugevasti seotud sõnaga vortoj. Tegelikult muutuks see lause väga imelikuks, kui öeldaks sõna nediferencigebla ilma mitmuse lõputa -J, sest järgnev väljend unu de alia sunnib peale mitme indiviidi mõtet. Võrdle järgmise näitega: Grandega multo da vortoj fariĝas tute senbezona por lernado. (Suur sõnade hulk muutub õppimise jaoks ebavajalikuks.)
Sõnade multo ja malmulto asemel eelistatakse sageli määrsõnalisi vorme multe ja malmulte.
Hulgamäärsõnad
Hulgamäärsõnad esinevad sageli lausetes, nagu oleksid nimisõnad aluse, sihitise jne. rollis. Praktikas on tegu pea-aegu ainult sõnadega multe, sufiĉe, kelke ja nene variantidega. Selline sõna kelke kasutus on tänapäeval siiski väga haruldane:
-
En la kelo troviĝas multe da rubaĵoj. - Keldris on palju prahti.
Multe on lause aluse rollis. Võiks öelda ka multo da rubaĵoj.
-
El ŝia buŝo eliris kelke da perloj kaj kelke da diamantoj. - Tema suust väljusid mõned pärlid ja mõned teemandid.
Kaks sõna kelke on öeldise eliris alusteks. Võiks ka öelda kelko da perloj/diamantoj, aga kelko ei ole praktikas kunagi kasutusel. Kaasajal kasutatakse kõige sagedamini kelkaj: kelkaj perloj, kelkaj diamantoj
-
La riĉulo havas multe da mono. - Rikkal on palju raha.
Multe on sihitis, aga ei saa lõppu -N, sest see on määrsõna.
- Mi havas sufiĉe da laboro. - Mul on piisavalt tööd.
Sarnaselt kasutatakse hulka näitavaid määrsõnalisi abisõnu:
-
Ĉu vi scias, kiom estis da mortigitoj? - Kas sa tead, kui palju oli tapetuid?
Kiom on öeldise estis sihitis.
-
Prenu tiom da mono, kiom vi volas. - Võta nii palju raha kui tahad.
Tiom ja kiom on sihitised.
-
Pri tiom da feliĉo mi eĉ ne sonĝis, kiam mi estis ankoraŭ la malbela anasido! - Nii suurest hulgast õnnest ma ei näinud undki, kui ma olin inetu pardipoeg!
Tiom on pri-määrus.
-
Restas ankoraŭ iom da problemoj. - Jäävad veel mõned probleemid.
Iom on sihitis.
-
Observu pli da ordo! - Järgi rohkem korda.
Pli on sihitis.
-
Tro da kuiristoj kaĉon difektas. - Liiga palju kokki rikub pudru.
Tro on sihitis.
Siis, kui hulgamäärsõnale järgneb da-väljend, võib sageli tunduda, et määrsõna ei ole peamine sõna, vaid järgneva da-väljendi nimisõna on peamine sõna. Tähenduse seisukohalt da-väljend ongi tähtsam, aga grammatika vaatepunktist on peamine sõna määrsõna. Aga kui hulgamäärsõnal koos da-väljendiga on ka veel kirjeldus, siis tavaliselt seotakse kirjeldus da-väljendiga, kuigi see pole peamine sõna: Multe da akvo estis verŝita sur ĝin. (Palju vett oli selle peale valatud.) Aga kui da-väljend puudub, siis võidakse kirjeldust siduda ainult määrsõnaga ja järelikult tuleb kasutada E-lõpulist sõnavormi: Multe estis farite. (Palju oli tehtud.)
Hulka näitavad omadussõnad hulgamäärsõnade asemel
Hulgamäärsõnu võib asendada hulka näitavate omadussõnadega. Siis da-väljendi nimisõna muutub peamiseks sõnaks ja eessõna da kaob:
- En la subtegmento troviĝas multaj malnovaj vestaĵoj. ≈ ...multe/multo da malnovaj vestaĵoj. - Pööningul on palju vanu rõivaid.
- La riĉulo havas multan monon. ≈ ...multe/multo da mono. - Rikkal on palju raha.
Siiski on nüansi erinevus. Multaj ja kelkaj on kasutatud kord individuaalsete, eraldi asjade kohta, kord koos kaasneva eristamatu massiga. Multe ja kelke on kasutatud ainult eristamatu massi kohta. Niisiis ei saa ütelda nii: Kelke da homoj sentas sin la plej feliĉaj, kiam ili vidas la suferojn de siaj najbaroj. Tuleb ütelda Kelkaj homoj..., sest jutt on iga inimese tunnetest eraldi.
Aste ja hulk
Aste ja hulk on erinevad asjad, aga mõnikord nende tähendused lähenevad.
Tre ja multe
- tre = (väga) "kõrgel astmel, tugeva intensiivsusega"
- multe = (palju) "suurel hulgal, pika kestvusega, sageli korratud"
Omadussõnade ja määrsõnade juures kasutatakse pea-aegu alati abisõna tre, aga võib ka kasutada abisõna multe, kui on selgelt juttu hulgast või sagedusest. Tegusõnade juures kasutatakse sagedamini abisõna multe, sest tavaliselt on juttu hulgast või sagedusest, aga kasutatakse ka abisõna tre, kui jutt on astmest või intensiivsusest:
- Ĝi estas tre bona. - See on väga hea.
- Tie troviĝas tre grandaj domoj. - Seal on väga suured majad.
- Mi tre ŝatas Berlinon. = Mi intense ŝatas Berlinon. - Mulle väga meeldib Berliin. = Ma armastan intensiivselt Berliini.
- Mi tre amas ŝin. = Mi intense amas ŝin. - Ma armastan teda väga. = Ma armastan teda intensiivselt.
- Mi havas multe da mono. - Mul on palju raha.
- Ŝi multe pensis pri tio. = Ŝi longe pensis pri tio. - Ta mõtles palju selle üle. = Ta mõtles kaua selle üle.
- Kiu multe parolas, ne multe faras. - Kes palju räägib, see palju ei tee.
-
Li tre multe helpis al mi. - Ta aitas mind väga palju.
Tre kirjeldab abisõna multe. Multe omakorda kirjeldab tegusõna helpis.
Selleks, et kirjeldada abisõnu pli ja tro kasutatakse abisõna multe:
- Ĝi estis multe pli granda ol antaŭe. - See oli palju suurem kui varem.
- Ĝi fariĝis multe tro nigra. - See muutus liiga mustaks.
Kiel ja tiel
Tabelsõnad kiel ja tiel ei näita ainult viisi, vaid ka astet. Neid tuleb kasutada samadel kohtadel, kus võib kasutada abisõna tre:
-
Vi estas tiel bela, tiel bona kaj tiel honesta, ke mi devas fari al vi donacon. - Sa oled nii ilus, nii hea ja nii aus, et ma pean sulle kingituse tegema.
Võiks ka öelda: tre bela, tre bona ja tre honesta.
-
La nokto estis tiel malluma, ke ni nenion povis vidi eĉ antaŭ nia nazo. - Öö oli nii pime, et ei olnud võimalik midagi näha, isegi oma nina ette.
On võimalik öelda: tre malluma.
Kiom ja tiom
Tabelsõnad kiom ja tiom näitavad hulka. Neid tuleb kasutada seal, kus võib kasutada abisõna multe:
-
Mi volas tiom da terpomoj, kiom mi povas porti. - Ma tahan nii palju kartuleid, kui palju ma suudan kanda.
Võib ka öelda: volas multe ja povas porti multe.
-
Ŝi tiom laboris, ke ŝi fariĝis ĉefo de la firmao. - Ta töötas nii palju, et temast sai firmajuht.
Võib ka öelda: multe laboris.
Abisõna multe ees eelistatakse abisõna tiom, sest multe on hulka näitav sõna: Nun li estis ja riĉa, havante tiom multe da mono. (Nüüd oli ta ju rikas, omades nii palju raha.) Kas …havante tiel multe da mono. Või ...havante tiom da mono.
"Tiom-kiom-ism"
Kiom ja tiom on vahel kasutusel astme näitamiseks abisõnade kiel ja tiel asemel, kui soovitakse väga tugevasti rõhutada. See on täiesti sobilik. Aga mõned esperantistid kasutava süstemaatiliselt ainult abisõnu kiom ja tiom abisõnade kiel ja tiel asemel, et näidata astet, justkui nad alati rõhutaks, näiteks: Mi estas tiom forta, kiom vi. Võrdle korrektse esperantokeelse lausega: Mi estas tiel forta, kiel vi. (Ma olen nii tugev nagu sina.) Selline "tiom-kiom-ism" on täiesti võõras Fundamento'le ["Fundamento de Esperanto" ("Esperanto alused")] ja ka Zamenhof'i keelekasutusele. Lisaks kaotavad tiom-kiom-istid võimaluse kasutada abisõnu tiom ja kiom selleks, et rõhutada.