Selgitame lühidalt selle grammatika kirjelduses kasutatud termineid. Seletused lähtuvad esperanto keele grammatikast. Teistes grammatika kirjeldustes (esperanto või muude keelte kohta) võivad olla kasutuses teised terminid. Grammatika lernu! mõisted järgivad enam-vähem Kalocsay ja Waringhieni Plena Analiza Gramatiko kirjeldusi.

adjektivo (omadussõna ehk adjektiiv)

Sõna, mida kasutatakse nimisõna või nimisõnalise abisõna kirjeldamiseks.

adjekto (määrus)

Lause osa, mis ütleb, millisel viisil, mis kohas, mis ajal, millise tööriista abil jne toimub öeldise tegevus (või olek). Iga lauseosa, välja arvatud öeldistäide, subjekt, objekt või öeldis, on määrus.

adverbo (määrsõna ehk adverb)

Sõna, mida kasutatakse millegi kirjeldamiseks, mis ei ole nimisõna ega muu (s.t. tegusõna, omadussõna, muu määrsõna, kõrvallause või terve lause).

afikso (liide)

Liide, mida kasutatakse peamiselt liitsõnade valmistamiseks: järel- või eesliide sufiks või prefiks.

afrikato (Afrikaat)

Kaashäälik/ konsonant, mis on tõkestatud ja tekitab hõõrduvat heli.

aktivo (aktiiv)

Tavaline lauseliik, kus subjekt on see, kes öeldise toimingu sooritab. Vt. pasiiv.

akuzativo (akusatiiv ehk sihitav)

Sihitav kääne sõnalõpuga -N. Eesti keeles see kääne puudub, seda asendab omastav ja osastav kääne.

apozicio (apositsioon)

Lause osa, mis (tavaliselt) seisab kohe teise lauseosa järel, näidates ja täpsustades sama asja teiste sõnadega

epiteto (epiteet)

Omadussõna, omastav abisõna, määrsõna või kõrvallause, mis kirjeldab otseselt teist sõna lisandsõna, mis tõstab põhisõna mõiste tunnusest esile autori arvates mõnd tähtsat joont

finitivo (finitiiv)

Verbivorm, mida saab kasutada öeldisena.

frikativo (hõõrdhäälik)

Mittetäieliku tõkke (kitsenevalt) poolt tehtud Konsonant, mille kaudu õhk voolab hõõruva heliga.

futuro (tulevik)

Tegusõna või olekut tuleviku vormis väljendav verbivorm.

imperativo (käskiv kõneviis ehk imperatiiv)

Kõneviis, mis väljendab käsku, keeldu või soovi (üks esperanto keeles kasutatavaid volitiive).

indikativo (kindel kõneviis ehk indikatiiv)

Kõneviis, mis näitab tegelikke ja tõhusaid tegevusi ja olekuid

infinitivo (tegevusnimi ehk infinitiiv)

Kõneviis, mis näitab neutraalset tegevust või olekut, näitamata, kas see on reaalsus, tahe või kujutlusvõime. Eesti keeles -ma, -da, -vat tegevusnimi.

interjekcio (hüüdsõna ehk interjektsioon)

Hüüdsõna on abisõna, mis väljendab tundeid, emotsioone, loodushääli, jms.

kondicionalo (tingiv kõneviis ehk konditsionaal)

Kõneviis, mis näitab tegevusi või olekuid, mis on ebareaalsed või väljamõeldud.

konjunkcio (sidesõna ehk konjuktsioon)

Abisõna, mis ühendab lause osi, millel on lauses sama roll.

konsonanto (kaashäälik ehk konsonant)

Heli, mille hääldamisel tekitatakse kõnetraktis takistus.

lateralo (külghäälik ehk lateraal)

Ainult suu keskel asuva tõkke abil tehtud konsonant. Õhk voolab keele küljel vabalt.

modo (kõneviis)

Mõned verbivormide kategooriad, mis väljendavad kõneleja erinevat suhtumist. Esperanto kõneviisid on tegevusnimi, kindel, kaudne ja tinglik.

nazalo (nasaalne)

Täieliku suubarjääriga tehtud kaashäälik. Õhk liigub nina kaudu.

negacio (eitus)

Eitav abisõna

netransitiva (sihitu tegusõna)

Sihitu tegusõna esineb ilma sihitise objektita

nominativo (nimetav ehk nominatiiv)

Nimisõna või abisõna, millel puudub rollinäit (eessõna või akusatiivne lõpp).

numeralo (arvsõna)

Abisõna, mis väljendab arvu.

objekto (objekt)

Fraas, mis näitab, mida öeldise tegevus otseselt mõjutab. Mõnikord räägime "otsesest objektist", mõnikord "kaudsest objektist". "Kaudset objekti" nimetatakse selles grammatikas omadussõnaks. Tavalist (otsest) objekti nimetatakse ka "akusatiivseks objektiks". Kaudset objekti nimetatakse traditsiooniliselt ka "datiivseks objektiks". Objekt on tavakeeles ese, isik või nähtus, kellele või millele on tegevus suunatud.

participo (kesksõna ehk partitsiip)

Kesksõna ehk partitsiip on tegusõna käändeline vorm, mis väljendab objekti või subjekti tegevust tema omaduse või seisundina.

pasivo (passiiv)

Omamoodi "vastupidine" lausekonstruktsioon, kus subjektina on tavaline (aktiivne) objekt. Passiiv on tegusõna grammatiline kategooria. Passiivi ülesandeks on tegevusobjekti esiplaanile tõstmine.

plozivo (plosiivne)

Täispiirdega tehtud kaashäälik, mis on õhutõukega purustatud.

pluralo (mitmus)

Mitmus ehk pluural on arvukategooria liige, mis eristab kaht või enamat asja vastandatuna ühele

predikativo (öeldistäide ehk predikatiiv)

Iseseisev fraas, mis kirjeldab subjekti või objekti verbi abil.

predikato (öeldis ehk predikaat)

Põhiverb lauses. Verb, mis omab subjekti. Lauseliige, mis väljendab tegevust; vastab üldistavalt küsimusele mida teeb?

prefikso (eesliide ehk prefiks)

Sõna eesliide

prepozicio (kaassõna ehk adpositsioon)

Põhisõna ees tarvitatav abisõna, näiteks: ilma naljata.

preterito (minevik)

Verb, mis väljendab tegevust või olekut minevikus.

prezenco (olevik)

Verb, mis väljendab tegevust või olekut olevikus.

pronomo (asesõna ehk pronoomen)

Asesõna, mida kasutatakse nimisõna fraasi asendajana.

singularo (ainsus)

Ainsus ehk singular on arvukategooria liige, mis eristab üht asja vastandatuna kahele või enamale

subjekto (alus ehk subjekt)

Lauseliige, mis (aktiivses lauses) näitab, kes teeb öeldise tegevuse. Kes on tegevuse kandja.

subjunkcio (sidesõna ehk konjuktsioon)

Abisõna, mis juhatab sisse klausli, sidudes selle oma põhilausega.

substantivo (nimisõna ehk substantiiv ehk noomen)

Sõna, mis võib olla lauses, subjektina, objektina, üttena, omadussõnana, epiteedina, täiendina või öeldisena. Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis?

sufikso (järelliide ehk sufiks)

Liide, mis lisatakse sõna lõppu

suplemento (täiend)

Otsene kirjeldus (mitteverbaalse sõna kohta), mille suhet kirjeldatava sõnaga näitab rollinäit (eessõna või akusatiivne lõpp). Täiend ehk atribuut on lauseliige, mis laiendab nimisõna. Täiend kui nimisõnafraasi laiendliige väljendab nimisõnaga tähistatu tunnust: magus moos, meie maja, maalt minek.

transitiva (sihiline tegusõna ehk transitiivverb)

Sihilinetegusõna, mis lauses esineb koos objektiga. Tegusõna, mis väljendab sihilist tegevust ja toob harilikult endaga lausesse kaasa sihitise. Näiteks Ma (alus) armastan(öeldis) sind (sihitis). Lauseid, mille öeldist laiendab sihitis, nimetatakse transitiivlauseteks. Laused, kust sihitis puudub, on intransitiivlaused.

verbo (tegusõna ehk verb)

Sõna, mis väljendab toimingut või olekut ja mis võib toimida lauses öeldisena. Infinitiivi/tegevusnime arvestatakse siiski ka verbina, kuigi selline tegusõna ei saa tavaliselt öeldis olla.

vibranto (vibrato)

Kaashäälik, mille on teinud mitu järjestikust kiiret tõket ja murdumist.

vokalo (vokaal)

Keeleheli, mis on tehtud ilma õhuvoolutakistuseta ja millel võib olla aktsent.

vokativo (üte ehk kõnetlussõna)

Fraas, mis näitab seda, kellele lausung on suunatud.

volitivo (Volitiiv)

kõneviis, mis näitab, et tegevus või olek pole reaalne, vaid ainult soovitud.

vorteto (abisõna ehk partikkel)

Abisõna, mis ei vaja lõppu, kuid mis võib esineda lauses sellisena, nagu ta on. Abisõnade hulka kuuluvad kaassõnad ja sidesõnad.