Määrsõnad näitavad viise, kohti, aegu, koguseid ja muud sellist. Määrsõnadel on esperanto keeles lõpp -E:
- rapide = kiiresti
- bele = ilusasti
- urbe = linnas, linnades
- hejme = kodus
- tage = päeval, päeviti
- matene = hommikul, hommikuti
- lunde = esmaspäeval, esmaspäeviti
- normale = tavaliselt, normaalselt
- multe = palju, suurel hulgal
- alveninte = pärast saabumist
Kohamäärsõnadel võib esineda suunda näitavana akusatiivi lõpp -N : urben = "linna (de) sse", hejmen = "oma koju (kodudesse)". Kuid määrsõnad ei saa kunagi lõppu -J.
Võrdlusastmete moodustamiseks kasutatakse määrsõnu koos abisõnadega pli ja plej.
Määrsõnade kasutamine
Määrsõna võib toimida tegusõna määrusena:
-
Ili manĝas rapide. - Nad söövad kiiresti.
Rapide on tegusõna manĝas määrus, ja näitab söömise viisi.
-
Urbe troviĝas multaj restoracioj. - Linnas leidub palju restorane.
Urbe on tegusõna troviĝas määrus, ja see näitab leidumise kohta.
Määrsõnaline määrus võib viidata ka tervele lausele:
-
Kompreneble mi iros. - Arusaadavalt ma lähen.
Kompreneble viitab tervele lausele. See ei näita mineku viisi, vaid sedastab fakti, et ma lähen. Kogu see fakt on arusaadav.
Määrsõna võib toimida ka omadussõna, teise määrsõna ja määrsõnalise abisõna epiteedina:
- Ĝi estas sufiĉe granda. - See on piisavalt suur.
- Li manĝas terure multe. - Ta sööb kohutavalt palju.
- Ili revenos treege baldaŭ. - Nad naasevad väga varsti.
Määrsõna võib olla ka tegusõna infinitiivi või kõrvallause öeldistäiteline kirjeldus :
-
Estas amuze labori. - On lõbus töötada.
Amuze kirjeldab tegusõna labori.
- Multe maĉi estas necese por bona digesto. - Hea seedimise jaoks on vaja palju närida.
Omadussõnad ja määrsõnad on väga sarnased. Asi, mida soovitakse kirjeldada, otsustab, kas kasutada omadussõna või määrsõna.
Hulgamäärsõnu saab kasutada nagu need oleks nimisõnad : Tie loĝas multe (= multo) da stranguloj.
Määrsõnalised abisõnad
Mõned esperanto sõnad võivad lauses mängida määrsõna rolli, kuid neil pole lõppu -E. Need on korrelatiivid lõppudega E, EL, OM, AM ja AL , sõnad pli ja plej , sõna ne , sõnad ĉi, for, ankoraŭ, baldaŭ, hodiaŭ, hieraŭ, morgaŭ, jam, ĵus, nun, plu, tuj, ajn, almenaŭ, ankaŭ, apenaŭ, des, do, eĉ, ja, jen, jes, ju, kvazaŭ, mem, nur, preskaŭ, tamen, tre ja tro. Määrsõnalised abisõnad on põhimõtteliselt määrsõnad, kuid selles grammatikas nimetatakse neid määrsõnalisteks abisõnadeks , et neid selgelt eristada määrsõnadest, millel on lõpp -E.